Mǝthǝl kwǝṯhi kwar kwugwuuṯhu ŋwɔɔla.
(Maṯṯa 13:1-9Luuga 8:4-8)
1 Nɔŋwsi ǝccǝ @allima kwokwony bahara kǝni kwǝthi Jǝliil-ŋwɔ. Nǝ ŋwɔdɔŋw ŋwittǝzir lubǝthǝ naanɔ-ŋgwɔ, mindaŋ nɔŋw ǝnḏi ki-mɔrkǝb-nǝ nɔŋgwɔ naanalɔ ki-bahar-la; e-ta nǝ ŋwɔdɔŋw tatap naani kwurǝyu-lǝ wɔndɔ bahara kǝni. 2 Nɔŋwsi ǝccǝ @allima ŋiɽanali ŋittǝzir ŋir mǝthǝl naana, nǝ ki-ṯa@liim-na ṯuuŋwun, nɔŋwsǝccǝŋw, 3 “Niŋnacar-nyii-ti! Kwɔr kwette kwuruuthu etheele ethi kwɔɔtha ŋwɔɔla. 4 Mɔŋwsi kiithatha tǝ, nǝr iidi ŋwokwo ṯaay kǝni, mindaŋ nǝ ndǝw iila nǝrsi ɔṯanni kworo. 5 Nǝr iidi ŋwɔthaathɔ ki-ŋwiiɽi-na, niti ninaanɔ-gwɔ wurǝyu wuuru mac, nǝr allithanna fittak, kaka niti ninaanɔ-gwɔ wurǝyu wuuru mac; 6 mǝ aaŋwɔn allitha ṯǝ, nǝr ǝrum nǝr ɔndalɔ kwɔrop, kaka niti nɔɔɽasar-gwɔ rɔvɔɔ lac-lac mac. 7 Nǝr iidi ŋwɔthaathɔ ki-yuugwi-nǝ, mindaŋ mǝ yuugwi dallitha nǝrsi firtaŋ, mindaŋ nareere riiɽi mac. 8 Nǝr iidi ŋwɔthaathɔ ki-wurǝyu-nǝ wiccaaw, mindaŋ nǝr allitha, nǝr peŋe, mindaŋ nǝr riiɽi yǝy, ŋwokwo ṯuɽi-wrii, nǝ ruɽi-ṯoɽol, nǝ ruɽi-ṯɔthni.” 9 Nɔŋwsǝccǝŋw, “Kwǝthi yǝni yethi-yi neŋne ethɔŋw neŋne.”
Sǝbǝb kwǝthi amthaal.
(Maṯṯa 13:10-17Luuga 8:9-10)
10 Mǝ Yǝcu naanalɔ kwɔtɔpɔt tǝ, nǝr iila lokwo naanɔ-ŋgwɔ liniŋnaca andisar talaamiiz-thi ṯuuŋwun ṯir wrii-kwuɽǝn, nǝr uṯicǝlɔ ethisi uppuci amthaala-na. 11 Nɔŋwsi ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa lirpa limǝrsi ilŋithini ŋejmethi ŋǝthi Ŋeeleny ŋǝthi Allah, laakin lǝthi paŋgala tǝ, ǝrsi neŋne tatap amthaal-yi domony; 12 ŋwɔṯaŋw,
‘Mǝr kinnǝ iccithi dooɽe ǝreere ese too,
na mǝr kinnǝ kette yǝni lǝlu-ttuk,
ǝriseere elŋe too.
Nǝ ǝŋgirsi ǝrri ŋɔ,
ǝŋgir ɔrllatha Allah naana,
mindaŋ ǝŋgwɔ-ŋwsi fivrici ŋikiyaŋi ŋeeŋen kithaay’.”
Yǝcu mɔŋgwɔ uppuci lizi mǝthǝlǝ-nǝ kwǝthi kwɔr kwugwuuthu ŋwɔɔla.
(Maṯṯa 13:18-23Luuga 8:11-15)
13 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ naŋwsǝccǝŋw, “Ŋiti ŋilŋithi-ŋǝsi ŋǝthi mǝthǝl ŋgwɔ mac-a? E-ta ǝmǝ elŋe amthaala tatap wɔthaathɔ aŋgwɔrɔ? 14 Kwɔr kwugwuuthu-pǝ ŋiɽaŋali ŋǝthi Allah. 15 Nǝr aaɽanni lokwo ŋwɔɔla ŋwiidu ki-thaay-la; mǝr niŋnanni ŋiɽaŋali piyok, ǝṯi Shiiṯaan iilanna tɔc, ǝṯɔŋwsi dimmǝthǝ ŋiɽanali kithaay ŋɔgwɔɔṯhɔna ki-rɔgwor-na reeŋen. 16 Nǝ lithaathɔ nǝr aaɽanni ŋwɔɔla ŋwa ŋwiidu ki-wurǝyu-nǝ wɔnaanɔ ki-ŋwiiɽi-na, mǝr niŋnanni ŋiɽaŋali piyok, ǝṯirsi ǝmmini laamina; 17 laakin mǝreere aɽasi rɔvɔɔ-lɔ lac mac tǝ, ǝṯireere nanni tɔttɔṯ mac. Mǝsi ṯurvǝ ǝnḏiṯhǝ alla ṯǝwɽǝ yey-lɔ ki-ŋiɽaŋal-na ŋɔ, ǝṯirsi duŋgwǝci tɔc kwuɽunyjur. 18 Nǝ kila lithaathɔ lɔgwɔɔthɔna ki-yuugwi-nǝ. Nǝroro kila lǝṯi neŋne ŋiɽaŋali, 19 laakin mǝ ṯurtutunǝnǝ ṯǝthi ṯurmun, nǝ kiiri kǝthi ŋɔrṯɔ, nǝ sɔɔrɔm tatap mǝŋw ǝnḏi ki-rɔgwor-nǝ reeŋen, ǝṯir firtaŋ ŋiɽŋali tetter ŋǝthi Allah, mindaŋ ǝṯireere riiɽi ŋwɔɔla mac. 20 Nǝ kila lugwuuthursi ki-wurǝyu-nǝ wiccaaw. Lindǝr-ṯǝ kila limǝ neŋne ŋiɽaŋali, mindaŋ mǝrsi mithǝ, ǝṯir riiɽi ŋwɔɔla, ŋwokwo ṯuɽi-wrii, ŋwokwo ruɽi-ṯoɽol, nǝ ŋwokwo ruɽi-ṯɔthni.”
Mǝthǝl kwǝthi lombo.
(Luuga 8:16-18)
21 Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Lombo lǝṯir mǝnyjǝɔ kwuɽubǝthǝlɔ mǝlwǝ-gi-a; alla lǝṯir kette kwaŋgiraŋ-na? Liti lǝṯir allasi-la kider kǝzir wuuŋwun mac-a? 22 Mǝ kwomne naani kweere kwuluccunǝ ŋwɔ-tǝ ruwǝnnǝlǝ, nǝ mɔŋw naani kweere kwir ŋejmeṯ ŋwɔ-ṯǝ elŋethine. 23 Mɔŋwɔthi kweere yǝni yǝthi-yi neŋne, ǝthɔŋw neŋne.” 24 Nɔŋwsǝccǝŋw kwokwony, “Kitisarsi yǝy ŋa ŋinḏi-nyji ethisi andasi! Gawaaniin-gi ṯǝ ŋga keṯṯi-gi ǝccǝ lithaathɔ haakima, ǝŋǝsi-gi ṯǝ Allah ǝccǝ haakimǝ tok, laakin ŋworo hɔkwɔm wɔraara ṯeṯṯec beṯṯen. 25 Ŋgwǝ kwǝṯhi, ǝri kiɽǝcci, nǝ ŋgwa kwiti kwǝthi mac, ǝri ǝɽinnǝthǝ ŋgwa kwǝthiŋw, mɔŋw-vǝ kinnǝ oro kwokwɔɽoc kaka aatha kweere.”
Mǝthǝl kwǝthi ŋwɔɔla.
26 Nǝtǝ Yǝcu aari isṯimir nɔŋwaarɔŋw, “Ŋeeleny ŋǝthi Allah ŋaaɽnna kwɔɔrɔ kwette kwugwuuthu ŋwɔɔla ki-wurǝyu-nǝ, 27 ǝṯɔŋw nḏiri ŋwaarɔ kilkǝlu, ǝṯɔŋw diiɽi kaaŋwɔn-na, ǝṯi ŋwɔɔla allitha mindaŋ ǝṯir peŋe. Ŋundu tǝ ǝṯɔŋwseere elŋece ŋeere ǝzir mac ŋa ŋǝrrinǝ. 28 Ǝṯi wurǝyu ǝrmini wɔɽe-wɔɽeny; ǝṯi yǝni iŋnanna keereny, nǝ kirda, kwaathan tǝ yǝy kirda-na. 29 Mǝr ɔnḏi tǝ ǝṯɔŋw aavanna kwaabira tɔc, kaka mǝgwɔ lɔɔmɔr ṯimmayini lǝthi ṯɔɔna.”
Mǝthǝl kwǝthi lɔɔla lǝthi kwatta.
(Maṯṯa 13:31-32, Maṯṯa 34Luuga 13:18-19)
30 Nǝ Yǝcu ɔṯalɔ nɔŋwɔǝrɔŋw, “Ŋeeleny ŋǝthi Allah ŋaaɽnna aatha? Mǝthǝl kwundǝr kwǝndu kwaaɽinnasi? 31 Ŋaaɽinna lɔɔla lǝthi kwatta, mǝr kwee ki-wurǝyu-nǝ, nɔŋworo lɔɔla lette lokwɔɽoc ki-ŋwɔɔla-la tatap ŋwɔthi ṯurmun; 32 laakin mǝr kwee mindaŋ mɔŋw allitha tǝ, ǝṯɔŋw ṯamthɔ yaaɽi-la tatap, ǝṯɔŋw ruu rill rɔppa mindaŋ ǝṯi ndǝw iila ǝṯir kette yɔɽɔɔ nǝ ǝṯir ɔɔmi ki-tigɽim-nǝ ṯuuŋwun.”
33 Nǝ Yǝcu ǝccǝ lizi bǝshirǝ ŋiɽaŋali ŋuuŋun ŋisaaw, nɔŋw aava amthaala wittǝzir wir kaka ṯǝ wɔ; ṯaŋw nɔŋwsi andaci ŋiɽaŋali ŋiṯṯǝzir ŋir kaka ŋa ŋǝthicǝrsi ŋɔma-na ethisi elŋe. 34 Ǝṯɔŋwseere andica-lɔ domony mac ŋiira amthaala-na, laakin mǝr naani ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun cuk-cuk tǝ, ǝṯɔŋwsi liŋthinǝlɔ por-por.
Yǝcu mɔŋgwɔ biɽǝzi kɔrɔn-ŋwɔci bahar-gilɔ pǝt.
(Maṯṯa 8:23-27Luuga 8:22-25)
35 Nǝ ki-laamin-la ṯǝ kila, mǝ kirakalɔ oro tǝ, nɔŋwsǝccǝŋw, “Ǝri ṯamthitha kinǝŋgwu-ŋginǝ.” 36 Mǝr ɔrlǝcci ŋwɔdɔŋw ŋwɔdoŋw, nǝr ǝnḏi ki-mɔrkǝb-nǝ kwɔnaanɔ-gwɔ Yǝcu-nǝ kerreny tuk, mindaŋ nǝr dimmi ŋunduŋw. Nǝ limɔrkǝb naananni lithaathɔ kinaŋw tok. 37 Nǝ kɔrɔn ɔvanna fittak tɔc kɔppa, nǝ ŋaaw ŋilakkathina opɔppe mɔrkǝbǝ nǝr-gwɔ ǝnḏinǝ, mindaŋ nǝ mɔrkǝb aadithi ethi urǝnni. 38 Yǝcu tǝ nɔŋwɔni kwinḏirɔ ki-mɔrkǝb-nǝ kwir yuṯṯu, kwuthugnǝnǝ mɔkhaḏa-gi. Nǝ ṯalaamiiz kiɽiṯi ŋunduŋw nǝrǝccǝŋw, “Yaa Mɔ@allim, ṯɔgwor ṯiti ṯiyathiŋa dǝŋgǝri mac-a, kaka ninḏiny-gwɔ ethi kiirathalɔ-a?” 39 Mɔŋw kiɽiṯi nɔŋw ǝrmici kɔrɔni, nɔŋw-ǝccǝ bahara-ŋw, “Biɽǝthǝlɔ pǝt!” Nǝ kɔrɔn biɽethǝlɔ pǝt, nǝ ǝzir tatṯap biɽǝṯhǝlɔ pǝt tɔc. 40 Nɔŋwsǝccǝŋw, “Aatha kwithiinyicǝ-ŋǝ? A liti lǝthi ṯǝmminǝ mac-a?” 41 Nǝr urǝnni ŋithenya-na deddep, nǝr andasi-na naraarɔŋw, “Ǝyǝ kwɔrɔ manɔ-ŋgwɔ, mindaŋ mǝtǝ kɔrɔn-ŋa bahar-gi aami niŋnaci pappac?”