Yǝcu mɔŋgwɔ ithni lɔɔrɔ lir khamsa alf.
(Maṯṯa 14:13-21Mɔrgus 6:30-44Luuga 9:10-17)
1 Kwaathan tǝ nǝ Yǝcu ele nɔŋw dappi bahar-gila kǝni kithaathɔ kwǝthi Jǝliil-ŋwɔ, kwǝni Bɔheyra Ṯabariiyyǝ. 2 Nǝr kwaathitha littǝzir, kaka niisacar-gwɔ ŋilima ŋǝrrǝ-ŋwsi ŋisǝwǝŋw-ŋi lizi luumǝ. 3 Nǝ Yǝcu allɔ ki-lundǝr-lǝ nǝr-gwɔ naanalɔ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun. 4 Nǝ @iiḏ wǝthi Fis-ha kwǝthi Yahuuḏ aadithi keṯṯok. 5 Mǝ Yǝcu iccannalɔ nɔŋweese dɔŋw lɔppa linḏu naanɔ-ŋgwɔ, nɔŋwɔccǝ Fiilibbus-ŋwɔ, “A kwir liṯṯa ethneya ṯaka wittǝzir ethi ithni lizi kɔlɔ tatap?” 6 Ŋǝni ŋandisa-ŋwsi-ŋɔ ethi ṯǝcci Fiilibbus-ŋwɔ, kaka nilŋithiŋwsi-gwɔ ŋa ŋinḏiŋwsi ethisi ǝrri. 7 Nǝ Fiilibbus ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Mǝr kinnǝ liṯṯa ethneya fiḏḏa-gi kwir ruɽii-wrii ŋwɔseere biɽithi kinnǝ too ethi aavi yithiritha leere-leere.” 8 Nǝ kwette kwǝthi ṯalaamiiz kwǝni Anḏraaws kwir eŋgen kwǝthi Bɔṯrɔs-ŋǝ ǝccǝyw, 9 “Tɔr kɔrɔ tette kɔnɔŋw tǝthi rǝghiivǝ ṯɔthni nǝ lɔm ndǝn; laakin rende rinḏi ethi biɽithi lizi kala tatap.” 10 Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nǝnǝr lizi-la.” Nǝ karaaw naani kinagw kuuru kǝzir wa; nǝgwa lar naani-lɔ lir khamsa alf. 11 Nǝ Yǝcu dimmǝ rǝghiivǝ nɔŋw-ri ǝccǝ Allah shukran, mindaŋ nǝr kǝnnini ki-lizi-nǝ kila lǝwthǝlɔ, nǝ lɔm ṯǝŋw tok, mindaŋ nǝraavi tatap kwirga kwɔnaŋnar. 12 Mǝr bee tatap tǝ, nɔŋwɔccǝ ṯalaamiiza ṯuuŋwun ŋwɔ, “Aaɽisar fǝḏlǝ dɔŋw kwǝɽinnǝ, mindaŋ ǝreere kiirasalɔ kweere mac.” 13 Ŋwɔṯaŋw nǝr aaɽasi dɔŋw tatap, mindaŋ nǝr urǝzi luvǝ wrii-kwuɽǝn fǝḏlǝ-gi kwǝthi rǝghiiv kira rir ṯaɔhni kwɔṯayya lizi-la kila lithna! 14 Mǝ lizi ese ŋilima ŋimǝsi Yǝcu ǝrri, nǝraarɔŋw, “Kwiɽii kwɔrma-ṯǝ ŋgwɔ rerrem ŋgwa kwǝŋgi iila ki-ṯurmun-nǝ!”
15 Mǝsi Yǝcu elŋece ethaarɔŋw ŋgwa kwinḏir ethi mithǝ ethi ruusi mǝlik ŋɔmaŋi-na; nɔŋwsi ɔrlacci ŋwɔdoŋw nɔŋweele nɔŋw allɔ ki-ŋwundǝr-lǝ kwɔtɔpɔt.
Yǝcu mɔŋgwɔ ele ŋaaw-la.
(Maṯṯa 14:22-33Mɔrgus 6:45-52)
16 Mǝ kirakalɔ oro nyono-nyonoc nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun ele ki-Bɔheyra-na, 17 Nǝr dallɔ ki-mɔrkǝb-lǝ nǝr uɽǝthǝ Bɔheyra-na nǝreele Kafranaahuum. Nǝ kulu oro, laakin nǝtǝ Yǝcu ere iila kinnǝni mac naanir-gwɔ. 18 Nǝ ŋaaw ɔppɔthina kaka nɔɔvɔ-gwɔ kɔrɔn kɔppa beṯṯen. 19 Mǝreele ŋaaw-la miilǝ kweere ṯoɽol ya kwaɽiŋan, nǝreese Yǝcu-ŋw kwiilathisi naana ŋaaw-la mindaŋ mɔŋw dɔŋgwatha mɔrkǝbǝ naana keṯṯok-tǝ, nǝr ṯeenye beṯṯen. 20 Laakin nɔŋwsi ǝccǝŋw, “Ǝṯi ṯiinya mac, nǝ nyii kwɔrɔ.” 21 E-ta nǝr aamina ethi allasi ŋunduŋw ki-mɔrkǝb-nǝ, nǝ ŋwɔṯaŋw tɔc, nǝ mɔrkǝb ɔppathi kǝzir wiilathir-gwɔ.
Lizi linaŋna Yǝcu-ŋw-lɔ.
22 Mǝ ŋɔrpɔ-ŋgwa oro, nǝ lizi kila lithathina ki-ṯuɽumǝ ṯithaathɔ ṯǝthi bɔheyra elŋe etharɔŋw mɔrkǝb kwɔnaani-pa kwɔtɔpɔt kinanaŋw, nǝ-gwɔ Yǝcu ere dallɔ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun mac, laakin nǝreele cuk-cuk kwiirasi-gwɔna. 23 Nǝ limɔrkǝb linḏi Ṯabiriiyyǝ-ŋgi ɔppatha nḏɔṯɔma kǝni kǝzir wa wiithiyi lizi rǝghiivǝ kira rǝccǝri Kweeleny Allah shukran. 24 Mǝ dɔŋw elŋe ethaarɔŋw Yǝcu kwiti kinanaŋw mac, wala ṯalaamiiz ṯuuŋwun, nǝr dallitha ki-limɔrkǝb-lǝ nǝreele Kafranaahuum ethi-gwɔ naŋni ŋunduŋw-lɔ.
Yǝcu kwir ethne wǝthi ŋimiitha.
25 Mǝr kaṯṯasi Yǝcu-ŋwɔ ki-ṯuɽumǝ ṯithaathɔ ṯǝthi bɔheyra, nǝrǝccǝŋw, “Yaa Mɔ@allim a kwɔppathɔ ṯaccaŋ tuk kɔnɔŋw?” 26 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ rerrem, ŋaaŋa linaŋna-nyii-lɔ kaka niithiŋǝ-gwɔ rǝghiivǝ mindaŋ nǝsi bee tetter, ŋiti ŋǝniŋw ŋaaŋa limǝ elŋe ŋilima ŋiinyi mac. 27 Ǝṯeere ǝkkini ethne-yi ŋɔthɽɔr wǝṯi kiirathalɔ mac, laakin ǝṯi-yi ǝkkini wa ŋothɽor wǝthi ŋimiitha ŋǝṯi nannitha dɔk-dɔk, wa winḏi-ŋǝsi Tɔr tǝthi Kwizigwunǝŋ ethi inḏǝthǝ, kaka mǝgwɔ Allah wir Papa inḏǝthǝ ŋunduŋw sɔlṯa kwuuŋwun.” 28 E-ta nǝr uṯicǝlɔ nǝrǝccǝŋw, “E-ta aatha kwǝnyii ǝrri, mindaŋ mǝnyii ǝthi ŋɔma ethisi ǝrri ŋa ŋinaŋnathi-nyji Allah ethisi ǝrri?” 29 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋothɽor ŋǝthi Allah ŋǝni-ŋwɔ, ethi ǝmmini ŋgwa kwɔɔsa-ŋwɔ” 30 E-ta nǝrǝccǝŋw, “Ŋilim ŋindǝr ŋǝndu ŋǝsi ǝrri mindaŋ mǝnyji ese tǝ ǝrŋǝmǝ ǝmminici? Aatha kwinḏi-ŋǝ ethǝrri? 31 Nǝ lugwurnǝ lǝri lǝṯi-pǝ yee ethneya wǝni manna ki-sahraa-na; kaka nɔlɔɔthɔnar-gwɔ ŋaarɔŋw, ‘Linḏǝthǝ-ŋwsi rǝghiivǝ rɔɔɽɔ ki-leere ethisi yee’.” 32 E-ta nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ rerrem, Muusǝ kwiti kwɔrɔ mac kwinḏǝthǝ-ŋǝsi rǝghiivǝ kira rɔɔɽɔ ki-leere: Papa kwiinyi kwɔrɔ kwɔŋǝsi inḏǝthǝ rǝghiivǝ rir rerrem rɔɔɽɔ ki-leere. 33 Kaka nɔrɔ-gwɔ rǝghiiv rǝthi Allah kira rɔɔɽɔ ki-leere-na, rinḏi ethi inḏǝthǝ ṯurmunǝ ŋimiithǝ.”
34 Nǝrǝccǝŋw, “Kweeleny inḏǝthǝ-nyji rǝghiivǝ kɔrɔ nyaamin tatap.”
35 Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwir-pǝ rǝghiiv rǝthi ŋimiitha; kweere kwiila naaniny-gwɔ a yaaŋwɔ ere yee mac; nǝ kwǝnyii ǝmminici a ǝwthǝ ere yee kwokwony mac. 36 Nyii-ŋgwɔ kwɔmǝ-ŋǝsi andaci nǝŋsi ǝccǝŋw ŋaaŋa limǝny ese, laakin ǝrnyeere ǝmminici mac. 37 Kweere nyithak kwǝnyii Papa inḏǝthǝ ŋworo kwinḏi ethiila naaniny-gwɔ. Kweere nyithak kwiila naaniny-gwɔ nyeere ǝɽi kithaay mac. 38 Kaka nɔɔɽɔny-gwɔ ki-leere-na, ethiseere ǝrri ŋǝthi ṯɔgwor ṯiinyi mac, laakin ethisi ǝrri ŋǝthi ṯɔgwor ṯǝthi ŋgwa kwɔɔsa-nyii; 39 nǝrṯoro ŋɔ ŋǝthi ṯɔgwor ṯǝthi ŋgwa kwɔɔsa-nyii ŋǝniŋw, etheere ṯuusi kweere mac kwǝthi kila tatap linḏǝthǝ-ŋwsi nyuŋwɔ, mindaŋ mǝnyii diiɽǝ ŋunduŋw ki-laamin-la lǝthi kwaathan-ŋwɔ 40 Nǝrṯoro ŋɔ ŋǝthi ṯɔgwor ṯǝthi Papa kwiinyi ŋǝniŋw, mǝ kweere nyithak ese Tɔɔrɔ, mindaŋ mɔŋw ǝmminici ŋwɔthi ŋiniitha-na ŋǝṯi nannitha dok-dok; mindaŋ nyii diiɽi ŋunduŋw ki-laamin-la lǝthi kwaathan-ŋwɔ.”
41 Nǝ Yahuuḏ ǝrmithǝthǝ naana, kaka naarɔ-ŋgwɔŋw, “Nyii kwir rǝghiiv kira rɔɔɽɔ ki-leere-na.” 42 Nǝraarɔŋw, “Yǝcu kwiti kwir-ŋgwɔ mac, kwir tɔr tǝthi Yuusuf, na nǝr elŋe ṯǝrnyin-ŋwɔsi lǝnyin-gi tok-a? Nǝ kwaaritha mindaŋ mɔŋwaarɔŋw nyii kwɔɔɽɔ ki-leere-na?” 43 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Ǝṯi ǝrmithǝthinɔ mac. 44 Nǝ kwiti kweere mac kwǝthi ŋɔma ethiila naaniny-gwɔ illi mǝ Papa kwiinyi kwɔɔsa-nyii mɔltha ŋunduŋw; mindaŋ nyii diiɽi ŋunduŋw ki-laamin-la lǝthi kwaathan-ŋwɔ. 45 Ŋuluuthusi liɽii ŋǝraarɔŋw ‘Lǝsi Allah ǝccǝ @allima tatap’. Kweere nyithak kwɔniŋnaci Papa-ŋw mindaŋ mɔŋwaari @allim naanɔ-ŋgwɔ ŋwiila naaniny-gwɔ. 46 Ŋiti ŋǝniŋw mac, limǝ ese tatap Papa-ŋwɔ illi ŋgwa kwinḏi naanɔ-gwɔ Allah, nɔŋwṯoro ṯɔɽɔk kwɔmeese Papa-ŋwɔ. 47 Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ gwǝ rerrem, ŋgwa kwǝmmini ŋwɔthi ŋimiitha-nǝ ŋǝṯi nannitha dok-dok. 48 Nyii kwir rǝghiiv rǝthi ŋimiitha 49 Lugwurnǝ laalɔ liithi-pǝ manna ki-sahraa-na, laakin nǝrtǝ ai ṯir-ṯir. 50 Laakin rǝghiiv kira rɔɔɽɔ ki-leere rindǝr-ṯǝ mǝsi kweere yee ŋweere ai mac. 51 Nyii kwɔrɔ rǝghiiv rimiithɔ rɔɔɽɔ ki-leere-na; mɔŋw yee kweere rǝghiivǝ kɔrɔ, ŋwɔ miithǝthǝ dok-dok; nǝ rǝghiiv kira rinḏiny-ri ethi-ri inḏǝthǝ ṯurmunǝ ŋimiitha, nǝ aŋna wiinyi oro.”
52 Nǝ Yahuuḏ ǝrum ŋarriny-ŋǝrriny nǝraarɔŋw, “Kwɔr-ŋgwɔ kwǝnyji-thi inḏǝthǝ aŋna wuuŋwun ethi yee aŋgwɔrɔ?” 53 E-ta nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ rerrem, meere yee aŋna wǝthi Tɔr tǝthi Kwizigwunǝŋ mac, nǝ meere ii ŋiinǝ ŋuuŋun tok mac tǝ, a ere ǝthi ŋimiitha-na ḏuṯ. 54 Kweere kwɔ-yee aŋna wiinyi nǝ kwii ŋiinǝ ŋiinyi tok, ŋwɔthi ŋimiitha-na ŋǝṯi nannitha dok-dok, mindaŋ nyiidiiɽi ŋunduŋw ki-laamin-la lǝthi kwaathan-ŋwɔ. 55 Kaka nɔrɔ-gwɔ aŋna wiinyi ethne wir rerrem, nǝ ŋin ŋiinyi oro ṯiithǝ ṯir rerrem. 56 Kweere kwɔ-yee aŋna wiinyi, nǝ kwii ŋiinǝ ŋiinyi, ŋwɔ nanni duŋgwiny-nǝ, nǝ nyii nanni duŋgwun-nǝ tok. 57 Papa kwɔmiithɔ kwundǝr kwɔɔsa-nyii, ŋwɔṯaŋw nǝnyii miithi ŋundu-ŋgi tok. Nǝ kwǝnyii yee ŋwɔ miithi nyii-ŋgi. 58 Rǝghiiv rindǝr-ṯǝ kɔrɔ rɔɔɽɔ ki-leere-na, nǝreere ere kaka kira riithisi lugwurnǝ mac laakin nǝr tǝ ai ṯir-ṯir, kweere kwɔ-yee rǝghiivǝ kɔrɔ ŋwɔ nannitha lur.” 59 Yǝcu kwandisa ŋiɽarali ŋɔ ki-majma@-na, kinaŋw naarɔ-ŋgwɔ @allima Kafranaahuum.
Ŋiɽaŋal ŋǝthi ŋimiitha ŋǝṯi nannatha dok-dok.
60 Nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun ṯuuru, mǝr neŋne ŋiɽaŋali ŋɔ nǝraarɔŋw, “Ŋiɽaŋal ŋɔ ŋifirlli-mi beṯ-beṯṯen; ǝyǝ kwǝsi niŋnasi?” 61 Laakin nǝ Yǝcu elŋe ethaarɔŋw ṯalaamiiz ṯuuŋwun ṯǝrmithǝthinǝ tok, nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋiɽaŋal ŋɔ ŋimǝ-ŋǝsi firasi minḏaŋ ǝrŋǝsi ǝɽi kithaaya? 62 E-ta aatha kwǝŋgi oro aŋgi ese Tɔɔrɔ tǝthi Kwizigwunǝŋ tinḏi ethi aaɽitha kǝzir wɔnaanɔ-ŋgwɔ kerreny? 63 Ṯigɽim ṯirpa ṯǝṯisi inḏǝthǝ ŋimiitha, nǝ aŋna-tǝ nɔŋweere ǝthi faayitha-na kweere mac; ŋiɽaŋal ŋa ŋandica-ŋǝsi nǝroro Ṯigɽim nǝ ŋimiitha tok. 64 Laakin nǝr naani lokwo daŋgal-na liti lǝmminǝ mac.” Kaka nilŋithisi-gwɔ Yǝcu kila kerreny tuk liti linḏi ethi ǝmminci mac, nǝ ŋgwa kwinḏi ethi bɔɔŋwɔthi ŋunduŋw. 65 E-ta nɔŋwsi kiɽǝcci nɔŋwsǝceǝŋw, “Sǝbǝb kwundǝr-ṯǝ-ŋgwɔ kwǝccǝ-ŋǝsi-giŋwɔ, kwiti kweere kwiila naaniny-gwɔ mac, illi mǝsi Papa ruusici ŋunduŋw heyyin ethisi erri.”
66 Nǝ sǝbǝb-ŋi-ṯǝ ŋgwɔ, nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun ṯuuru ɔrlacci ŋwɔḏoŋw nǝreere rɔɔmalɔ kwokwony mac. 67 Nǝsi Yǝcu ǝccǝ kila lir wrii-kwuɽǝn ŋwɔ, “A lǝnyii ɔrlacci ŋwɔdoŋw ŋaaŋa tok-a?” 68 Nǝ Bɔṯrɔs ǝŋnici nɔŋw ǝccǝŋw, “Kweeleny, nyiiŋǝ leele naanɔ-gwɔ ǝyǝ? A kwǝthi ŋiɽaŋali ŋǝthi ŋimiitha ŋǝṯi nannitha dok-dok; 69 nǝnyii ǝmmini, mindaŋ nǝnyii elŋe ethaarɔŋw, ŋa kwɔrɔ kwette Kwirllinǝlɔ ter kwǝthi Allah.” 70 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Nyiiti kwǝlli-ŋǝsi-nǝ lir wrii-kwuɽǝn mac-a, laakin nǝ kwette daŋgal-na oro ibliis?” 71 Nɔŋwɔni kwandisa ŋiɽaŋali ŋǝni Yahuuthǝ kwɔrɔ tɔr tǝthi Sim@aan Is-khar-yɔɔṯii, kwir kwette kwǝthi wrii-kwuɽǝn, ŋgwa kwinḏi ethi bɔɔŋwɔthi ŋunduŋwɔ.
Yesu Ozo Ŋgaonya te Lidri Kutu Nji (5,000) ri
(Matayo 14:13-21Marako 6:30-44Luka 9:10-17)
1 Ono vosi, Yesu zate Fofo Galilaya ro tasi (kode fofo Taberia ro, kpa oso äzi anya be ronye.) 2 Lowa du sote nda vo, tana ànya ndreyi talaro ro ŋgaedero ndaro adravo'bai ri te. 3 Yesu tute kuru lutu dri ago rite vuru taeri'bai ndaro be. 4 Tana tu Karama Lävu Odra ro rote lototi. 5 Yesu ndrevote gbikyi ago ndre lowa du te ikyivoya ndare, ago nda eji Filipo te ekye: “Mänina ŋgaonya amba ogyene lidri ono ri onyane ni eŋwaro ya?” 6 (Nda ata tase ono te ta Filipo ro ojoza; oko nda ni tase nda lebe oyene ṛote nja.)
7 Filipo zatadrite ekye: “Ka'dobe ca 'di cini ri urune ferefere, lagyena uruna mo'di kaci ndrani kama ritu (200) drisi ambata amba ogyeza.”
8 Alo aza taeri'bai ndaro ro, Andarea, seni ädrupi Simona Petero ro, atate ekye: 9 “Ŋgagaŋwa aza orivoya noŋwa duŋguṛu nji ambata kaaza ro robe ago ti'bi ritu be. Oko ṛo endaro ànya unina ko a'done amba lidri cini kwoi ojone.”
10 Yesu atate ànyari ekye: “Mì'ba lidri kori vuru.” (Käyi amba orivoya lau.) Ago lidri cini rite vuru; mànoago oso kutu nji (5,000) ronye. 11 Yesu ru ambata te, ago ozo aro'boya te Lu ri, ago lanji ànya te lidri se koribe vuru lau kai ri. Nda ye ti'bi kpa inye, ago ànya cini nyate amba oso ànya kolebe ronye. 12 Ondro ya ànya cini ro kogate oko, nda atate taeri'bai ndaro ri ekye: “Nyòto 'bolotona se ke'bebe ono, mì'de mènji se kotabe giṛiŋwa ono ko.” 13 Ago ànya otoyi ànya cini te ago otoyi 'bolotona se ke'bebe ana koṛiga na te 'butealo foritu twitwi ni duŋguṛu ambata kaaza ro ro se lidri konyabe ana yasi.
14 Talaro ro se Yesu koyebe ana ondrena si oko, lidri se lau ana atayite ekye: “Endaro ono orivoya nebi yi! Se ka oyebe ikyine 'bädri ya owo!” 15 Yesu nite aba ànya kayi oye ikyine nda urune nda o'bane 'bädri'ba ro mbarasi, 'dooko nda andivo oyite kpa to'di lutui dri iṛe.
Yesu Abate Gyi drisi
(Matayo 14:22-33Marako 6:45-52)
16 Ondro te tandrolero oko, taeri'bai Yesu ro oyiyite fofo kala, 17 ciyite toŋbo ya, kayite drî fofo ro oza ogone kovole Kaperenauma ya oko vo nite, ago Yesu ikyi drigba ko ànyare. 18 Ago 'dooko oli gbiriṛi be site ago kanda gyi te. 19 Ondro taeri'bai keletete jä'dijä'di nätu kode su ronye oko, ànya ndreyi Yesu te abavoya gyi drisi, ikyivoya loto toŋbo re, ago ànya a'dote turituri ro. 20 Yesu atate ànyari ekye: “Nyà'do ko turiro ono ma owo!” 21 'Dooko ànya ruyi nda te toŋbo ya ya cini si, ago dori toŋbo sate gyinidri vose ànya kabe ugu oyi kigye ana ya.
Lidri ka Yesu Uṛi
22 Kyenonosi oko lowa se koribe fofo tase ana niyite anjioko toŋbo toto sedri alodi lau. Ànya niyite Yesu ci kote kigye taeri'bai ndaro be, oko taeri'bai ndaro oyiyite iṛe nda ako. 23 Toŋbo azaka, se ni Tiberia yasi, ikyite kototi vose lowa konya ambata be kigye Opi ri aro'boya oye vosi ana ya. 24 Ondro lowa kondre Yesu kote lau, ca taeri'bai ndaro oko, ànya ciyite toŋbo kai ya ago oyiyite Kaperenauma ya, kayi ugu nda uṛi.
Yesu Ambata Adri ro
25 Ondro lidri kusu Yesu te fofo tasi nasi oko, ànya atayite ndäri ekye: “Miemba'ba, nyeza noŋwa itube ya?”
26 Yesu zatadrite ekye: “Ma ugu taŋgye iti ämiri; nyà ugu ma uṛi ono tana mìnya ambata te ago nyùsu ŋgase cini mìlebe te, ko tana mìni talaro ro maro tana te. 27 Mìye losi ko ta ŋgaonya se kabe ruenjienji rota, oko mìye losi ŋgaonya se kabe ori madaro ta adri äduako rota ta ayani. Ono ni ŋgaonya se Ŋgwa Lidri ro ozona 'da ämiri owo, tana Lu, Täpi si beti taka'daro ndaro rote nda dri.”
28 Ago ànya ejiyi nda te ekye: “Ka'do inye màyena e'di tase Lu kole ama be oyene ono oyeza ya?”
29 Yesu zatadrite ekye: “Tase Lu kole be ämiri oyene anjioko taomane nda se nda kezobe ya.”
30 Ànya logotate ekye: “Talaro ro se miyena 'da ämäri ondrene ago màma robe miya e'di ya? Miyena e'di ya? 31 Zutui amaro nyàyi mana te vocowa ya, kpa oso taegyi kabe ata ronye ekye: ‘Nda ozo ambata te ànyari ni vo'buyakuru yasi onyane.’ ”
32 Yesu atate ekye: “Ma ugu taŋgye iti ämiri. Ŋgase Musa kozobe ämiri ko ambata yi ni vo'buyakuru yasi; Täpi maro kani ambata endaro ozo ämiri ni vo'buyakuru yasi. 33 Tana ambata se Lu kabe ozona ni nda se kikyibe vuru ni vo'buyakuru yasi ago kani adri ozo 'bädri ri owo.”
34 Ànya ejiyi nda te ekye: “'Desi, nyozo ambata ono ämäri ondoalo.”
35 Yesu ititate ànyari ekye: “Ma orivoya ni ambata adri ro. Nda se kabe ikyi mare a'dona ko täbiri ro alona, nda se kabe taoma ma ya a'dona ko gyilu be alona. 36 Ma ta iti ämiri, yauono mìndre ma te, oko mìgazo taomane, 37 vona se cini Täpi maro kabe ozona märi ikyina 'da mare, ago 'dise kabe ikyi mare märi onjane i'do alona. 38 Tana mikyite vuru ni vo'buyakuru yasi ko ole modo maro ro oyene oko ole nda se kezo mabe ro oyene ayani. 39 Ago ono ni ole nda se kezo mabe ro anjioko märi alo aza ànya se cini nda ozote märi ono ro ijene i'do, oko meŋgana ànya cini 'da kuru adri ya tu äduro si. 40 Tana tase Täpi maro kolebe anjioko ni vona se cini kabe Ŋgwa ondre ago kabe taoma nda ya a'dona ndi adri äduako be. Ago meŋgana ànya 'da adri ya tu äduro si.”
41 Ago lidri eto atate ŋguruŋgururo ta ndaro ta, tana nda atate ekye: “Ma ni ambata se kikyite vuru ni vo'buyakuru yasi owo.” 42 Ago ànya atayite ekye: “Mano ono ni Yesu ŋgwa Yosepa ro, ṛo ko inye ya? Mäni täpi ndaro te ndi endre be, ka'do inye, yauono nda ka ata ekye; nda ikyite vuru ni vo'buyakuru yasi eŋwanye ya?”
43 Yesu zatadrite ekye: “Nyè'be ata ŋguruŋguru ro amivoya 'do. 44 'Diaza unina ko ikyine mare e'be gialo Täpi se kezo mabe ishwena nda ni mare, ago meŋgana nda 'da adri ya tu äduro si. 45 Nebi egyitate ekye: ‘Embana 'di cini 'da Lu si.’ 'Diaza se kabe ta Täpi ro eri ago kabe tauni ni nda resi kani ikyi mare. 46 Ono a'do ko ekye 'diaza ndre Täpi te; nda se ni Lu resi ni. Toto se ndre Täpi be owo. 47 Ma ugu taŋgye iti ämiri; nda se kabe taoma orivoya adri äduako be. 48 Ma ni ambata adri ro. 49 Zutui amiro nyàyi mana te vocowa ya, oko ànya todrayite. 50 Oko ambata se kabe ikyi vuru ni vo'buyakuru yasi orivoya oso nonye 'dise kabe onyana odrana ko. 51 Ma ni ambata adri ro se ikyite vuru ni vo'buyakuru yasi owo! Ondro 'diaza ka ambata ono onya, nda orina ndi äduako. Ambata se mozona 'da ndäri ni lomvo maro se mabe ozona tana 'bädri kori robe lidriidriro.”
52 Tase ono eto ta kalawikya ro kyila si te ànya lako, ànya ejiyitate ekye: “Mano ono unina lomvo ndaro ozone ämäri onyane eŋwanye ya?” 53 Yesu atate ànyari ekye: “Ma ugu taŋgye iti ämiri, ondro ka'do mìnya lomvo Ŋgwa Lidri ro ro ko ago mìmvu kari ndaro ko, ämiri a'done adri be andivo amiro ya i'do. 54 Nda se kabe lomvo maro onya ago kabe kari maro umvu ni adri äduako be, ago meŋgana nda 'da adri ya tu äduro si. 55 Tana lomvo maro ni ŋgaonya endaro yi, kari maro orivoya ŋgaumvu endaro yi. 56 Nda se kabe lomvo maro onya ago kabe kari maro umvu ka ori ma ya, ago ma ori nda ya. 57 Täpi lidriidriro ezo ma ni, ago nda si ma kpa ori, kpa oso inye nda se kabe ma onya orina 'da ma si. 58 Ka'do inye, ono ni ambata se ikyite vuru ni vo'buyakuru yasi owo, anya ko oso ambata se zutui amiro konyabe ronye, ago 'dooko onyana vosi todrayite. Nda se kabe ambata ono onya orina 'da äduako.”
59 Yesu ata ta ono te 'dooko nda ŋgaembavoya zotaeriro ya Kaperenauma ya.
Ata Adri Äduako ro
60 Amba oso'bai nda vo ro keri ta ono te oko atayite ekye: “Ŋgaemba ono mbara te tu. A'di uruna ni ya?”
61 Teinye tana itiako, Yesu ni ṛote ànya kayi ata ŋguruŋguru ro ta ono ta, ago nda atate ànyari ekye: “Inye'do ta ono 'ba ami te voozone ya? 62 'Dooko aba, mìndre Ŋgwa Lidri ro gwo oyivoya vose nda ka'do be käti kigye ana ya niya? 63 Tori Lu ro ka adri ozoni, mbara lidri ro iro cu awi. Ata gi matabe ämiri ono kani adri Lu ro Tori kabe ozona ezina. 64 Caoko rukä amiro ma ta ko.” (Yesu ni 'dise koma ko ago se kolebe drí ndaro ozone ṛote ni etovoya.) 65 Ago nda atate ekye: “Ono ṛoni tase mitibe ämiri makye 'diaza unina ko ikyine mare e'be gialo Täpi o'bana ni rritiako ndäri oyene inye.”
66 Ta ta ono rota, amba oso'bai Yesu vo ro gote kovole ago le kote tona oyine nda be. 67 Ago nda eji taeri'bai 'butealo foritu te ekye: “Mìle kpate ogone ya?” 68 Simona Petero zatadri ndaro te ekye: “Opi, mòyina a'di riya? Mi ni ata se kabe adri äduako ozo be. 69 Ago yauono màma ndi ago mä̀ni ndi mi ni nda se Alokado se kikyini Lu resi owo.”
70 Yesu logotate ekye: “Manji ami 'butealo foritu ni, ṛoko inye ya? Caoko alo aza amiro orivoya kicu'ba owo!” 71 Nda ka ugu ta Yuda, ŋgwa Simona Isekariota ro ro atana. Tana Yuda, ca alo aza taeri'bai 'butealo foritu ro oko, kaoye ni dri ndaro ozone.