Uru Yesu ro
(Matayo 26:47-56Marako 14:43-50Luka 22:47-53)
1 Mätu ono oyena Yesu ri vosi oko, nda oyite taeri'bai ndaro be goloŋwa Kidrona tasi. Ämvu orivoya vo ana ya, ago Yesu ndi taeri'bai ndaro be oyiyite kigye. 2 Yuda, driozo'ba ni vo ana ṛote, tana tuna amba Yesu dro'berute lau taeri'bai ndaro be. 3 Ago Yuda oyite ämvu ana ya, ru gboko kyila'bai Roma'bai rote nda be, ago rukä vookwa'bai Yekalu ro se kohanii 'desi ndi Parusii be zoyite; ànya toyiyi lakaza kyila ro ago ruyi lamba te ndi gala be. 4 Yesu ni ŋga cini se ka oyebe a'done ndäri ṛote, 'dooko nda efote mileya ago eji ànya te ekye: “Nyà ugu a'di uṛi ya?”
5 Ànya zayitadrite ekye: “Yesu Nazareta ro.”
Yesu atate ekye: “Ma ni nda owo.”
Yuda, driozo'ba, edrevoya lau ànya be. 6 Ondro Yesu katate ànyari ekye: “Ma ni nda owo” oko, ànya shwete kovole ago 'deyite gyini dri. 7 Yesu eji ànya te kpa to'di ekye: “Nyà ugu a'di uṛi ya?”
Ànya atate ekye: “Yesu Nazareta ro.”
8 Yesu atate ànyari ekye: “Miti ta ṛote nja ämiri makye ma ni nda owo. Ondro, ka'do nyà ugu ma uṛi, mì'ba azaka se kwoi koyi.” ( 9 Nda ata ta ono te tana tase nda katabe ka'do robe endaro se ekye: “Täpi! Mije aza alo ànya se nyozobe märi ono ro kote.”)
10 Simona Petero, se ṛo bando be ana, eŋgye anya te ago ga ruindu'ba Kohani Fopara rote ga bi ndaro drígwo yasi te ätu. Ävuru ruindu'ba ana ro Maluku. 11 Yesu atate Petero ri ekye: “Miso bando miro kovole vona ya! Inye'do nyusu miro be ṛo ko märi kofo ruezaro se Täpi maro kozobe märi ono umvune ya?”
Yesu Ana Kandra
12 'Dooko kyila'bai Roma'ba ro ndi dri'ba ànyaro ota ozo robe ndi vookwa'bai Yudai robe ruyi Yesu te, embeyi nda te, 13 ago uguyi nda te käti Ana re. Nda ni ambago Kayafa ro, se ni Kohani Fopara yi ndroa ana si. 14 Ono ni Kayafa se edretabe drikaca'bai Yudai ro ri ekye ṛo orivoya kadopara beṛo 'di alo ri odrane lidri cini ta owo.
Petero Gakala Yesu rote
(Matayo 26:69-70Marako 14:66-68Luka 22:55-57)
15 Simona Petero ndi taeri'ba aza be sote Yesu vo. Taeri'ba se aza ana Kohani Fopara ni ṛote kado, ago nda cite Yesu be goko zo Kohani Fopara ro roya, 16 'dooko Petero rite tesi dereŋwa kala. 'Dooko taeri'ba se aza uniuniro Kohani Fopara ri ana gofote tesi, atate ŋguti se dereŋwa kala ana ri, ago oloci Petero te goro ya. 17 Ŋguti se dereŋwa kala ana atate Petero ri ekye: “Mi ṛo ko kpa alo aza taeri'bai mano ono ro owo ya?”
Petero zatadrite ekye: “Hwa, ma i'do.”
18 Ki'dwe i'dwe tawi, ago ruindu'bai ndi vookwa'bai be leruyi asi te iṛi si ago edreyite gbikyi lomvoigye, kayi ugu asi owi. Ago Petero oyite ago edrete ànya re, ka ugu asi owi.
Kohani Fopara Eji Yesu te
(Matayo 26:59-66Marako 14:55-64Luka 22:66-71)
19 Kohani Fopara eji Yesu te ta taeri'bai ndaro rota ago ta ŋgaemba ndaro rota. 20 Yesu zatadrite ekye: “Ondoalo matate ṛo miamba ya 'dicini ri, ŋgaemba cini maro ayete ṛo zoitaeriro yasi ago Yekalu ya, vose lidri cini ka kalaoto kigye ya. Mata ta aza alona ko ndrwiro. 21 Nya ma eji etaya? Nyeji lidri se keri ta maro be. Nyeji ànya tase mitibe ànyari ta; ànya niyi tase matabe te.”
22 Ondro Yesu katate nonye oko, alo aza vookwa'bai ro lau ana ca nda te ago atate ekye: “Mi'de be atane Kohani Fopara ri nonye etaya?”
23 Yesu zatadrite ekye: “Ondro ka'do mata ta aza te koziro, nyiti tana 'dicini noŋwa ono ri tana 'do e'diyi. Oko ondro tase matabe ono ndi taŋgye yi, mi'bi ma te etaya?”
24 'Dooko Ana zo nda te embeembero, Kayafa Kohani Fopara re.
Petero Gakala Yesu ro Kpate To'di
(Matayo 26:71-75Marako 14:69-72Luka 22:58-62)
25 Petero dri edrevoya lau ugu asi owivoya oko, 'di azaka atate ndäri ekye: “Mi ṛo ko kpa alo aza taeri'bai mano ono ro owo ya?” Oko Petero gakalate atate ekye: “Hwa, ma i'do.”
26 Alo aza ruindu'ba Kohani Fopara ro ro, diri mano se Petero koga bi na be ätu ana ro, ata ṛo ṛeṛe ejitate ekye: “Inye'do mandre mi ṛo ko nda be ämvu ya ya?”
27 Petero atate kpa to'di ekye: “Hwa.” Ago dori gogo pete.
Ezi Yesu te Pilato Kandra
(Matayo 27:1-2Matayo 11-14Marako 15:1-5Luka 23:1-5)
28 Ṛo kyenoŋboci kyenonosi oko äru Yesu teni zo Kayafa ro yasi ugute zo'desi miri ro wari'ba roya. Drikaca'bai Yudai ro ciyi kote zo'desi miri roya, tana ànya leyite andivo ànyaro o'bane wäṛiro la'bi voro, ta ŋgaonya karama Lävu Odra ro ro onyana rota. 29 Ago Pilato fote tesi ànya re ago ejitate ekye: “Nyà mano ono kicu ta e'di roya?”
30 Ànya zayitadrite ekye: “Aba mä̀nina ṛo ko nda ezine mire ondro aba nda koye ŋgakozi ko owo.”
31 Pilato atate ànyari ekye: “Ka'do inye andivo amiro mìru nda ago mìye vure ndaro ota amiro voro.”
Ànya zayitadrite ekye: “Ale ko ämäri 'diaza ufune.” 32 (Ono a'dote tana ko'ba tase Yesu katabe se nda kaka'da ta odra se nda ka oyebe odrane sina ana ro robe endaro.)
33 Pilato gocite zo'desi miri roya ago zi Yesu te, nda eji nda te ekye: “Mi orivoya 'Bädri'ba Yudai roya?” 34 Yesu zatadrite ekye: “Taeji ono gini miro kode 'di azaka iti ta ni miri ta maro ta ya?”
35 Pilato zatadrite ekye: “Nyusu miro be ma orivoya Yuda yi ya? Lidri modo miro ro ndi kohanii 'desi be ozoyi mi ni märi. Miye e'diyi ya?”
36 Yesu atate ekye: “Miri 'bädri'ba maro ro a'do ko 'bädri ono ro; ondro aba miri 'bädri'ba maro ro ka'do gwo 'bädri ono ro, oso'bai mavo oyenayi kyila ndi ma lagaza ni ma ozovoya drikaca'bai Yudai ro ri. Caoko, Hwa, miri 'bädri'ba maro ro a'do ko noŋwa!”
37 Ago Pilato eji nda te ekye: “Mi orivoya 'bädri'ba yi ya?”
Yesu zatadrite ekye: “Nyata te ŋgye mikye ma orivoya 'bädri'ba yi. Äti ma te ago mikyite 'bädri ono ya ta alo ono ta, ta taŋgye ro atane. Nda se kabe a'do taŋgye ro ka ta maro erina.”
38 Pilato ejitate ekye: “Taŋgye e'diyi ya?”
Ape Vure Yesu rote Ufune
(Matayo 27:15-31Marako 15:6-20Luka 23:13-25)
'Dooko Pilato gofote tesi lidri re ago atate ànyari ekye: “Mäni kote ta aza usune nda koziza. 39 Oko oso ta la'bi amiro ro ronye, ondoalo ma kamba'ba onji ämiri tu karama Lävu Odra ro rosi. Inye'do mile märi 'Bädri'ba Yudai ro onjine ämiri ya?”
40 Ànya zayitadri ndaro te otre si ekye: “Hwa, ko nda! Màle Baraba!” (Baraba orivoya ŋgatopa'ba yi.)
Yǝcu mǝr-gwɔ mithǝ.
(Maṯṯa 26:47-56Mɔrgus 14:43-50Luuga 22:47-53)
1 Mǝ Yǝcu ṯimmǝsi ŋiɽaŋali ŋɔ ŋandisa-ŋwsi tǝ, nǝr ele ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun nǝr dappi kǝthi Gaḏrɔɔn-ŋwɔ kǝzir wǝthi jineeneya nǝr-gwɔ ǝnḏinǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun. 2 Nǝ yahuuthǝ, ŋgwa kwɔmǝ bɔɔŋwɔthi ŋunduŋw, elŋe ǝzir wa; kaka nǝṯi-gwɔ Yǝcu-ŋǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun aaɽathi dɔŋw dɔṯɔ-dɔṯṯɔk kinaŋw.
3 Nǝ Yahuuthǝ ele kinanaŋw kwumɔlthɔ dɔŋw lǝthi @asaakir wir Rɔɔmaani, nǝ hɔrraas wǝthi Heikal tok, wɔɔsa rɔ-asa rǝthi kahana-ŋǝ Lifirriisiiyyiin-li, nǝr appa ŋwombo-ŋwɔsi iigǝ-yi wir rooɽo nǝ kwomne kwǝthi ŋǝriyǝ tok. 4 Nǝ Yǝcu elŋe kwomne tatap kwinḏi ethi ǝrrinici ŋunduŋw, mɔŋw dɔŋgwatha-lɔ tǝ nɔŋwsi uṯicǝlɔ nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” 5 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝ Yahuuthǝ ŋgwa kwɔbɔɔŋwɔthɔ ŋunduŋw rilli ŋunduŋǝ-li kinaŋw.
6 Mǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝraaɽi tɔc ŋɔɔɽɔ-ri nǝr irdi kwurǝyu-lu. 7 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ kwokwony nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” Nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” 8 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Nyii kwɔmǝ-ŋǝsi andaci rac nǝŋǝsi ǝccǝŋw, nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ; nǝ minyoro kwɔnaŋna-ŋa tǝ, ǝsi dɔŋgwǝci kɔlɔ ǝreele ŋunduŋǝ.” 9 Ŋandisa-ŋwsi ŋɔ mindaŋ ethi raṯṯathi ŋanḏisasi Kwiɽii ŋǝniŋw, “Kwiti kwɔmǝ-nyii ṯuusi kweere mac, lǝthi kila linḏǝthǝ-nyji.” 10 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs kaka nǝthi-ŋgwɔ kaalala, nɔŋw alla mindaŋ nɔŋw-ŋgi ippi kwɔwaaya kwǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, ŋɔŋw uɽuthǝci kǝnilɔ kǝthi mɔni. Nǝ yiriny yǝthi kwɔwaay-ŋgwa ta nǝrǝni Malkhus. 11 Nǝ Yǝcu ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “Aaɽisa kaalala kǝll-nǝ kuuŋun. Nyiiti kwinḏi ethii tiṯiraŋi tǝthi ṯurvǝ ṯinḏǝthi-nyii Papa mac-a?”
Yǝcu mɔŋgwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Hannaan.
12 E-ta nǝ jesh kwɔr Rɔɔmaani ŋundu-ŋǝ gaa-iḏ-ŋǝli keeŋen nǝ hɔrraas wǝthi Yahuuḏ tok, mithǝ Yǝcu-ŋw mindaŋ nǝŋ kǝkki. 13 Nǝr mɔlo ker-kerreny ŋǝrgeele naanɔ-gwɔ Hannaan; kaka nɔrɔ-ŋgwɔ kwunǝyin kwǝthi Gayaafa-ŋǝ kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana kithlǝyu ŋga. 14 Nǝ Gayaafa oro kwette kwiccǝ Yahuuḏǝ ŋejmethi ŋǝccǝŋwsi-ŋiŋw, ŋɔvthanna ethi kwɔr kwette ai ki-lɔɔbi lǝthi lizi tatap.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvrinni Yǝcu-ŋw.
(Maṯṯa 26:69-70Mɔrgus 14:66-68Luuga 22:55-57)
15 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs-ŋǝ ṯilmiiz-thi ṯithaathɔ kwaathitha Yǝcu-ŋw. Nǝ ṯilmiiz ṯithaathɔ kaka nilŋithi-gwɔ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, nɔŋw ǝnḏi Yǝcu-gi ki-lɔz-na lǝthi mahkama, 16 Bɔṯrɔs-tǝ nɔŋw-tǝ rilli kinnǝni par kilibaab. E-ta nǝ ṯilmiiz kitha ṯilŋithi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana ruu par nɔŋw andaci khaḏaama kir tiira kǝṯi rilli kilibaab mindaŋ nɔŋw mɔlo Bɔṯrɔs-ŋwɔ nɔŋw ǝnyji kiininy. 17 Nǝ tiira tǝṯi rilli ki-libaab ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “A kwiti kwir kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯǝthi kwɔr-ŋgwa mac-a?” Nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 18 Nǝ yaḏaama-ŋǝ hɔrraas-yi uṯǝthǝ iigǝŋi ŋwɔrɔ-ŋi kaka nithii-gwɔ kɔrɔn, nǝr rilli kinaŋw laanica iigǝŋi. E-ta nǝ Bɔṯrɔs naani kinaŋw ŋundu-ŋǝli kwirlɔ kwaanica iigǝŋi tok.
Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana mɔŋgwɔ uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ.
(Maṯṯa 26:59-66Mɔrgus 14:55-64Luuga 22:66-71)
19 Nǝ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ ŋiɽaŋal-ŋi ŋǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun nǝ ṯa@liim ṯuuŋwun tok. 20 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwǝṯi andaci ṯurmunǝ-lɔ por-por; ǝṯi-nyii aari @allima dok-dok ki-limajma@-na nǝ ki Heikal-na tok, kǝzir wǝṯi-gwɔ Yahuuḏ aaɽathi dɔŋw; nǝnyjeere andasilɔ ŋeere ŋejmethi ḏuṯ 21 A kwotho kwuṯucǝ-nyii-lɔ nyuŋwɔ? Uṯicǝsilɔ kila lǝṯi-nyii niŋnaci ŋiɽaŋali ŋǝṯi-nyji andasi, nǝ ŋilŋithirsi ŋǝṯi-nyji andasi.”
22 Mɔŋw andasi ŋiɽaŋali ŋɔ tǝ, nǝ haras wette wirlɔ kinaŋw ippi Yǝcu-ŋw kerge-gi, nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋindǝr-ṯǝ ŋɔ ŋǝthi-ŋi ǝŋnici Rǝ-iisa Rɔppa rǝthi kahana?” 23 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Mǝnyji andasi ŋeere ŋigii tǝ, ǝsi andasi ŋindǝr ŋǝndu. Laakin mǝnyji andasi ŋirllalɔ tǝ, nǝ ŋǝni ǝyǝ ŋippǝthi-nyii-gwɔ?” 24 E-ta nǝ Hannaan ɔɔsi ŋunduŋw kwukǝkkinnǝ naanɔ-gwɔ Gayaafa kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvirinni Yǝcu-ŋw kwokwony.
(Maṯṯa 26:71-75Mɔrgus 14:69-72Luuga 22:58-62)
25 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs rilli kinaŋw kwaanica iigǝŋi. Nǝrǝccǝŋw, “A kwiti kwɔrɔ kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun tok mac-a?” Nɔŋw ǝvirinni nɔŋw aarɔŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 26 Nǝ kwette kwǝthi lɔwaay lǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, kwǝthi kwɔr-ŋa ŋgwa kwuɽuthǝthi Bɔṯrɔs kǝni uṯicǝlɔ nɔŋwɔccǝŋw, “Naa nyii kwiisa-ŋa ki-jineene-na ŋundu-gi-a?” 27 Nǝ Bɔṯrɔs ǝvirinni kwokwony, ŋwɔṯaŋw nǝ kɔthɔgɽi ɔrranni tɔc.
Yǝcu mɔggwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Biilaaṯɔs.
(Maṯṯa 27:1-2, Maṯṯa 11-14Mɔrgus 15:1-5Luuga 23:1-5)
28 E-ta nǝr iili Yǝcu-ŋw min ki-dɔɔnɔ kwǝthi Gayaafa nǝr-geele ki-siraaya-la kwǝthi haakim ŋɔrpana tuttuk. Nǝreere ǝnḏi ŋundu-ŋǝ rogɽo-ri reeŋen mac ki-siraaya-la, mindaŋ etheere ruuŋwunni mac, mindaŋ ethǝthi ŋɔma ethi yee ethneya wǝthi Fis-ha. 29 Ŋwɔṯaŋw nǝsi Biilaaṯɔs ruwǝthǝ naana par nɔŋwsǝccǝŋw, “Shǝkiyǝ kwǝthaatha kwɔrɔ kwallisa-ŋa kwɔɔrɔ-ŋgwɔ naana?” 30 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Ǝŋgi kwɔr-ŋgwɔ ere ǝrri kwomne kwigii mac ǝŋgi-nyii ere mɔlca ŋaaŋwɔ mac.” 31 Nǝsi Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Mɔlthur ŋaaŋa rogɽo-ri raalɔ ele ǝccǝ haakima wɔɽeny Sherii@a-gi kwaalɔ.” Nǝ Yahuuḏ ǝccǝŋw, “Ŋende ŋir gaanuuni dǝŋgǝri ethi ǝccǝ kweere haakima ŋiɽany-ŋi.” 32 Ŋǝrrinǝ ŋɔ mindaŋ mǝrǝthi yǝnǝ ŋa ŋandisasi Yǝcu ŋǝthi ŋiɽany ŋuuŋun ŋinḏi ethi rotto ṯatha. 33 Nǝ Biilaaṯɔs aaɽitha ki-siraaya-la kwokwony, mindaŋ mɔŋw ɔrnɔṯi Yǝcu-ŋw nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ mǝlik kwǝthi Yahuuḏǝ?”
34 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋurwǝŋǝsi ŋɔ kirogɽo-na rɔɔŋwa-i alla lithaathɔ lir landica-ŋǝsi?”
35 Nǝ Biilaaṯɔs ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwɔrɔ Yahuuḏǝ? Lizi lɔɔŋwa nǝ rɔ-asa rǝthi kahana tok, lindǝr-pǝ laava-ŋa naaniny-gwɔ. Aatha kwǝrrǝ-ŋǝ?” 36 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ mac, ǝŋgi ŋeeleny ŋiinyi oro ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ ǝŋgi yaḏaam yiinyi ṯɔgthi mindaŋ ǝŋgi-nyii Yahuuḏ ere mithǝ mac. Laakin Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun mac.” 37 Nǝ Biilaaṯɔs uṯicǝlɔ, “E-ta noro mǝlik-pǝ?” Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ kwaarɔŋw ŋa kwir mǝlik. Nyii kwilŋinna nǝnyiila ki-ṯurmun-nǝ karath-gi kɔtɔpɔt, ethi-ŋi ɔnḏi kiyǝnǝ ŋir rerrem. Ŋgwa kwir kwǝthi rerrem-ŋa, ǝṯɔŋw niŋnacci nyuŋwɔ.” 38 Nǝ Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Aatha kwɔrɔ kwǝni rerrem?”
Yǝcu mǝr-gwɔ ǝccǝ haakima ŋiɽany-ŋi.
(Maṯṯa 27:15-31Mɔrgus 15:6-20Luuga 23:13-25)
Mǝ Biilaaṯɔs timmasi ŋiɽaŋali ŋɔ, nɔŋw ruu par kwokwony naanɔ-gwɔ Yahuuḏ nɔŋwsǝccǝŋw, “Kwende kwɔmǝ-nyii inḏaca kaṯṯiya keere. 39 Laakin ŋaaŋa lǝthi ǝthiyǝ wette ethi kǝdicǝ ŋaaŋwɔsi musjuunǝ kwette ki Fis-ha-na. Nyii kwɔŋǝsi kǝdicǝ Mǝlik-gǝ kwǝthi Yahuuḏǝ?” 40 Nǝr mithithi kwɔɔla kwokwony nǝraarɔŋw, “Kwɔr kwiti kwɔrɔ ŋgwa mac, laakin Baaraabaas kwɔrɔ.” Baaraabaas-tǝ, nɔŋworo kwɔɔɽam.