Yǝcu mɔŋgwɔ ithni lizi lir arba@ ǝlf.
(Maṯṯa 15:32-39)
1 Ki-ŋwaamin-la ŋwa nǝr raaytha dɔŋw luuru, nǝreere ǝthi kwomne-na kweere mac kwǝthi yee, nɔŋw ɔrnɔṯi ṯalaamiiza ṯuuŋwun nɔŋwsi ǝccǝŋw, 2 “Lizi kɔlɔ liithi-nyii ṯɔgwɔri, kaka mǝrnyii-gwɔ naanasi ŋwaamin ṯoɽol, liti lǝthi kwomne-na kweere kwǝthi yee mac; 3 mǝnyji ṯiŋatha dɔɔnɔ deŋgen yaaŋwɔ-yi, ǝri ajli ki-thaay-la; kaka ninḏir-gwɔ lokwo ǝzir-yi wɔɔlɔna.” 4 Nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun aŋnici nǝrǝccǝŋw, “Ǝyǝ kwɔrɔ kwǝthi ŋɔma eṯhi kaṯṯasi ethneya wɔ tatap wittǝzir ki-sahraa-na ethi ithni lizi kɔlɔ tatap?” 5 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ nɔŋwsi ǝccǝŋw, “Rǝghiiv rir tha rǝthi-ŋǝsi?” Nǝrǝccǝŋw, “Dɔvɔkwɔɽony.” 6 Nɔŋw andaci ŋwɔdɔŋw ethaawlɔ kwurǝyu-lu; mindaŋ nɔŋw dimmi rǝghiivǝ rir dɔvɔkwɔɽɔny, nɔŋw-ri ǝccǝ Allah shukran, nɔŋwsi undǝnǝ nɔŋwsi inḏǝthǝ ṯalaamiiza ṯuuŋwun ethisi kannaci, ṯaŋw nǝsi ṯalaamiiz kannaci. 7 Nǝrǝthi nyɔmi nyokwo tok; mindaŋ mɔŋw-nyi ɔrtatha, nɔŋwsi inḏǝthǝ waamira ethisi kannaci tok. 8 Nǝr ethnǝ nǝr bee; mindaŋ nǝr ɔṯi wǝɽinnǝ luvǝ dɔvɔkwɔɽɔny. 9 Nǝ lithna oro kaka arba@ alf. E-ta nɔŋwsi mǝ kette kithaay. 10 Nǝr dallɔ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun ki-mɔrkǝb-nǝ, nǝreele mindaŋ nǝr ɔppaṯhi kǝzir wǝni Ḏalmaanuuthǝ.
Lifirriisiiyyiin mǝr-gwɔ ɔṯalɔ ŋilim-ŋi.
(Maṯṯa 16:1-4)
11 Nǝ Lifirriisiiyyiin iila naanɔ-ŋgwɔ nǝrli ɔppathalɔ, naŋnar-gwo ethi iisacci ŋilima ŋeere ŋǝthi ki-leere-naŋw, kaka naŋnar-gwɔ ethi mɔmmi. 12 Mindaŋ nɔŋw kaṯṯɔ wǝŋ tig-tig lundǝ-li nɔŋwsǝccǝŋw, “Lizi lǝthi kirem-ŋwɔ lotho lǝṯi naŋni ŋilima? Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ rerrem, ŋilim ŋiti ŋeere ŋǝrsi kiiraci lizi-lɔ kɔlɔ lǝthi kirem-ŋwɔ ḏuṯ!” 13 Ṯaŋw nɔŋwsi ɔrlacci ŋwɔdoŋw, mindaŋ mɔŋw ǝnḏi ki-mɔrkǝb-nǝ nɔŋweele bahara ṯɔɔɽɔthala.
Khamiira kathi Lifirriisiiyyiin-ŋǝ Hiiruuḏus-ŋǝ-li.
(Maṯṯa 16:5-12)
14 Nǝr ṯɔɔthana ethi appinna rǝghiivǝ; laakin nǝrsi ǝthi rɔtɔpɔt ki-mɔrkǝb-nǝ. 15 Nǝsi Yǝcu ulici nɔŋwsi ǝccǝŋw, “Aŋricar khamiira kǝthi Lifirriisiiyyiin-ŋǝ Hiiruuḏus-ŋǝ-li.” 16 Nǝrsi mɔmri-la, nǝraarɔŋw, “Ŋandisa-ŋwsi kaka niti nǝthir-gwɔ rǝŋhiivǝ mac.” 17 Nǝsi Yǝcu liŋthatha-na ŋa ŋandisarsi, mindaŋ nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋothɔ ŋɔmɔmri-ŋǝsi-la ŋǝthi rǝŋhiiv riira? Ŋiti ŋilŋithi-ŋǝsi kinnǝ mac-a? Ŋaaŋa laani riimi ŋwɔɽa-na-ŋwa? 18 Ǝthi-ŋǝ yǝy tǝ ǝṯiyeere iisithi mac-a? Ǝthi-ŋǝ yǝni tǝ ǝṯiyeere neŋne mac-a? Ŋiti ŋigithaayina-ŋǝsi mac-a? 19 Kinaŋw nundǝcǝ-nyji rǝghiivǝ-nǝ rir ṯɔthni lizi lir khamsa alf, e-ta a limǝ ɔṯi luvǝ tha lǝthi ethne wǝɽinnǝ?” Nǝrǝccǝŋw, “Wrii-kwuɽǝn.” 20 “Nǝ kira rir dɔvokwɔɽony, rǝthi kila lir arba@ alf tǝ, a limǝ ɔṯi luvǝ tha lǝthi ethne wǝɽinnǝ?” Nǝrǝccǝŋw, “Dɔvokwɔɽony.” 21 Nɔŋwsǝccǝŋw, “E-ta nǝseere elŋe ŋɔ mac-a?”
Yǝcu mɔŋgwɔ sǝwi kwɔɔrɔ kwir kwunduŋ Beiṯ-sayḏa.
22 Mǝr ɔppathi Beiṯ-sayḏa, nǝ lizi lokwo mɔlca kwɔɔrɔ kwir kwunduŋ, mindaŋ nǝr daadica-lɔ ethi mɔmmi. 23 Nǝ mɔŋw mithǝ kwunduŋǝ ṯii-thi nɔŋw-ŋgi rucci lilliya-na nɔŋw-ŋgeele kwuthǝr-lɔ. Mindaŋ mɔŋw ɔnyatha ŋwɔny ki-yǝy-nǝ, nɔŋw kette rii naana nɔŋwɔccǝŋw, “A ŋgwa kwiisa kwomne kweere-a?” 24 Nǝ kwɔr baaŋitha-la nɔŋwɔccǝŋw, “Aw nyii-ŋgwɔ kwiisa lizi lir kaka yaaɽi liirǝrǝlɔ.” 25 Nɔŋw aaɽaci rii ki-yǝnǝ kwokwony; ṯaŋw nǝ yǝy saawi tɔc, nǝr avrina dar-dar, mindaŋ nɔŋw iisithi ŋǝmǝ-ŋǝmmǝŋ. 26 Nɔŋw ṯiŋatha ethaaɽitha dɔɔnɔ kwuuŋwun, nɔŋwɔccǝŋw, “Ǝṯǝnḏi ki-lilli-na mac.”
Bɔṯrɔs aarɔŋgwɔŋw Yǝcu kwiri Kwɔrɔstɔ.
(Maṯṯa 16:13-20Luuga 9:18-21)
27 Nǝ Yǝcu ele ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun ki-ŋwilli-na ŋwɔthi Gaysariiyya Fiilibbus-ŋwɔ. Nǝ mǝreele ki-thaay-la tǝ, nɔŋw uṯici ṯalaamiiza-lɔ ṯuuŋwun nɔŋwsǝccǝŋw, “Lizi lǝṯi-thi aari nyii-ŋgi kwir aatha?” 28 Nǝrǝccǝŋw, “Lǝṯaarɔŋw, ŋa kwir kwǝni Yuhanna Ma@maḏaan; lithaathɔ ǝṯiraarɔŋw, a kwir kwǝni Iliiyyǝ; nǝ lithaathɔ ǝṯiraarɔŋw a kwir kwette kwǝthi liɽii.” 29 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ nɔŋwsǝccǝŋw, “Nǝ ŋaaŋa tǝ nǝmǝ aarɔŋw nyii-ŋgi kwir ṯaŋ?” Nǝ Bɔṯrɔs ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “A kwir kwǝni Kwɔrɔstɔ.” 30 Nɔŋwsi ɔracci oro-oro etheere andaci kwizi kweere mac ŋiɽaŋalj ŋɔ ŋǝni ŋundu.
Yǝcu nandisa-ŋgwɔ ŋiɽaŋali ŋǝthi ṯurvǝ ṯuuŋwun ŋiɽany-ŋi.
(Maṯṯa 16:21-28Luuga 9:22-27)
31 Nɔŋwsi ǝccǝ @allima nɔŋwsǝccǝŋw, “Tɔr tǝthi Kwizigwunǝŋ tindi laazim ǝthi rǝrinni kwomne-gi kwittǝzir, a lishiyuukh dirnathalɔ rɔ-asa-ri rǝthi kahana, nǝ mɔ@allimiin kwǝthi Sherii@a tok. Ǝri ɽeenye ŋunduŋw mindaŋ mǝ ŋwaamin ṯoɽol ere tǝ ŋwɔ diiɽe kwokwony.” 32 Nɔŋwsi andicalɔ ŋɔ por-por. Mindaŋ nǝ Bɔṯrɔs ruwǝzǝlɔ nɔŋw ǝrmici. 33 Mindaŋ mɔŋw ɔrllalɔ, mɔŋweese ṯalaamiiza ṯuuŋwun, nɔŋw ǝrmici Bɔṯrɔs-ŋwɔ, nɔŋwɔccǝŋw, “Aɽicany-pa kwaathan-gi yaa Shiiṯaan! Ŋiti ŋandisa-ŋasi ŋǝthi Allah mac, ŋǝthi ŋiziŋwunǝŋ ŋir domony.”
34 E-ta nǝ Yǝcu ɔrnɔṯi ŋwɔdɔŋw ŋwa ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun nɔŋwsǝccǝŋw, “Mɔŋw rɔɔma nyuŋwɔ kweere ethɔŋw dirnatha rogɽo-lɔ ruuŋwun, ŋwɔ dimmi ŋwuuɽi ŋwuuŋwun ŋwɔɽɔmɔthalɔ, kwǝnyii-ŋi rɔɔma. 35 Nǝ mɔŋw naŋni kweere ethi miithi rogɽo ruuŋwun ŋwɔsi kiirasalɔ; nǝ kweere kwɔgiirasi rogɽo-lɔ ruuŋwun ŋiɽaŋal-ŋi ŋǝni ŋiinyi nǝ ŋǝthi Inyjiil tǝ, ŋwɔsi kilǝthi. 36 Aatha kwɔ kwizi ǝgini, mɔŋw aavi kwomne tatap kwǝthi ṯurmun-nǝ, mindaŋ mɔŋw kiirasi ŋimiitha-lɔ ŋuuŋun? 37 Nǝ aatha kwɔrɔ kwǝ-gi kwizi uppi ŋimiitha-na ŋuuŋun? 38 Ŋwɔṯaŋw kwette nyithak mɔ ṯɔrony mithǝ ṯǝni nyii ya ṯǝni ŋiɽaŋal ŋiinyi ki-lizi-nǝ kɔlɔ liira ṯǝmminǝ lǝni ligii rɔgwori tok, a ṯɔrony mithǝ Tɔɔrɔ tǝthi Kwizigwunǝŋ tok ṯǝni ŋundu, ki-laamin-la linḏiŋw-li ethiila ŋinith-ŋi ŋǝthi Ṯǝrnyin nǝ limeleka-li lirllinǝlɔ ter.”
VIII. FASEL IDDUWITTILIN.
1 Ademirī diyya messīn kabire dārkummun tel logo waktigā, Yesū talamīdī taṅgūg tāḱa, īgatiḱḱon: 2 Ai hayyirdaṅafīr ādemirīn, dōro nahār tuskog ailog āginanī, kabire tel log dāmwnes siballā. 3 Āg-on tekkā kaba kiṅin mugōḱikaie dawil faria fa-dīginam; minā wēkūī wīriddotōn taṅafīšan. 4 Talamīdī tarigū wīda īgatissan: Siddotōn kabakā fa-elū falēlā, tekkā ken kōsaḱḱinaṅgā? 5 Issiǵon: kaba minkellī ul lo dārī? Īksan koloda. 6 Īgatiḱḱon tīgōǵana yā, kaba kolodiṅgārkā dumma šūkron, birtiǵa, talamīdīg tiḱḱon, ādemirīn awellā uskirana yā; terī uskissan. 7 Aṅissi tūṅi wēkūī dāron; šukra īgatiḱḱon iṅg uskirana yā. 8 Kaba, kōsōšan, ǵammikāḱḱisan birtāttā šibir koloda middon. 9 Ademīrī durē-kemsa messan kabokūā, tekkā muyōǵon. 10 Tar nogo sigirrā talamīdī taūgū dani kiron Dalmanūtan barrilā.
11 Farisīgū šādō kir bańid wēk udissan, semān aǵaib wēkā issiksan takkā. 12 Tar sēw-udra unnē tannā īgon: Minā in ǵissi tallim aǵaippā issigī? Allēa īgatiḱḱir agaib fa-tirtakkummun in gissi log.
13 Tekkā mugōǵa wīda noga sigirrā addōson barr uivittilā. 14 Agoraǵakossan kabakā enninaṅgā ted dani; kaba dārkummun wēteren gērī. 15 Īgatiḱḱon: Nallon wāhīṅan farisīn hamīrratōni, Herūdisin ha-mīrratōni. 16 Ter ǵilla īgatiššan wēr wēkā: Helbēt ǵillin kaba ū log dārnuna yā. 17 Yesū iṅg irbir, īgatiḱḱon ullim simarkurū kaba ul log dāminin nogo? ur elgōn irbirekumminō: unnē elgōn ullā dāmī? elgōn ai unni kogorā? 18 Māṅ ul log dārin, elgōn nam-munnū? ukki ul log dārin, elgōn ukkimunnū? ur ǵilliminnō? 19 Ayīn kaba diǵǵā birtisīnlā durō diǵgin dōro, birtādin šibir miṅkellig middo ǵammi-kissū? Īgatissan dimerūwo yā. 20 Wīda ayīn kaba kolotta birtisīnlā durē kemson dōro, birtādin šibir miṅkellig middo ǵammikissū? Īgatissan koloda yā. 21 Īgatiḱḱon: sikkir ur fehemumunnū? 22 Betsēdal kiron. Duṅgi wēkā arrōsa takkā feddisan taffōse yā. 23 Duṅgigā eddiltōn dumma, takkā irkiš šādō eǵǵūon, tuffudron māńi taṅgūlā, eddi tāṅgūg dōro tannā okkir, issigon: tar urti wēkā nānā yon. 24 Tar dōro gūriōsa, īgon: Ai ādern wēkūgā nār šittar nagittā, tańinnanī. 25 Wīdagōn eddi taṅgā mańi taṅgūlā okkiron, wīda-gōn īgatiron: ān-nāna yā, weyōson, kāmilkā maskā naleḱḱon. 26 Nōgil īdirōsa īgatiron: irkin tūl ǵū-tamme yon ādemirī log irkil bańatamme yon.
27 Yesū-gōn talamīdī-gōn šādō noksan Kīsarīya Filibusin irkilā. Dawilā talamīdī taṅgūgā issiǵa, īgatiḱḱon: Innaia yā aigā ademirī īginā? 28 Wīd-kissan: Ikkā? īginan Yūhannī elmehemedānilina yā, wēkūī īginan Elīyalina yā; wēkūī enebikū-ltōn wēra yā. 29 Īgatiḱḱon: innaia yā aigā uk kōn īgrokom? Betrus wīdkir īgon: ir Missīhilin. 30 Tar īgatiḱḱon: wē log tan dōro baṅatamman.
31 Tar baṅittā āg-bedayon: Ademin tōd firgin diyyikā sabrinaṅgā, dawisī-gōn, kahīnīn urkū-gōn, šonnōrkū-gōn notōni mōndaṅinaṅgā, dīōsinaṅgā, wīda kuttinaṅgā nahār toskon badilā. 32 In baṅittā tar kawir bańon. Betrus takkā mōl tannā dummadonǵbeda-yon bāl taṅgā tallāginī wīdkirōsinaṅgā. 33 Lākēn ta-rī wīdon gūṅon talamīdī taṅgūgā, gisma Betruškā īga-tiron: Abāg annā kire, wo šaitān, āgilliminam nōrin ǵellikā, ādemirīn ǵellikā āgillinam. 34 Ademirī-gōn talamīdī-gōṅ-gā ōgaḱḱon: idfirgī abāg annā kīnarigā, lesmin ai taṅgā haggiregā, salib taṅgā tan dōro ennegā, abāg annā kirēgā. 35 Wēl on āṅi taṅgā wāhīṅinaṅgā firgikanī, tar takkā daffirōsarin; wēl on āṅi taṅga daffikanī ai-gōn inǵil-kōn-in siballā, tar takkā wāhi-ṅōsarin. 36 Miṅg awī ādemī, duna kāmilkā kesbi-kanī, wīda ai taṅgā birsakiron. 37 Walla ādem miṅgā wīdkirō ai tannin dōro. 38 In ǵinsi eṅǵīni nābēgattin wēl on aigā istehkanī wallā bańid aṅgā istehkanī, ādemin tōttōni takkāfa-istehin, tarin kissīn-lā malaikāṅǵī gudsī dani tagwa tannā.