Kohani Melekizedeka
1 Melekizedeka ono orivoya 'bädri'ba Salema ro ago orivoya kohani Lu Fopara Ndra ro. Ondro Abarayama ka ezi ego ni kyila se nda kope 'bädri'bai su be ṛe ana ro yasi oko, Melekizedeka 'bedrite nda be ago äṛu nda te, 2 ago Abarayama ozo telesi alo 'bute ŋgase cini nda kurube rote ndäri (takaci käti ävuru Melekizedeka ro ro ni “'Bädri'ba Taŋgye ro;” tana nda orivoya 'bädri'ba Salema ro, ävuru ndaro takacina kpa, “'Bädri'ba Taliatokpe ro.”) 3 Tazevoedre i'do uti ndaro kode odra ndaro tana ro. Nda laba orivoya oso Ŋgwa Lu ro ronye, nda ka ori kohani ro äduako.
4 Ka'do inye, mindre, nda orivoya para. Abarayama zutu likuekye amaro, ozo telesi alo 'bute ŋgase cini nda kurube ni kyila yasi rote ndäri. 5 Ago zelevoi Lewe ro se orivoya kohanii ro kai atate Ota si telesi alo 'bute ŋga ro kotone ni lidri Yisaraele ro rigyesi, lidri 'bädri ànyaro ro gica orivoya kpa zelevoi Abarayama ro owo. 6 Melekizedeka efo kote ni Lewe yasi, oko nda koto telesi alo 'bute ŋga ro teni Abarayama rigyesi ago äṛu nda te, mano se usu tao'ba Lu rote ono. 7 Ta a'do wiriwiri ro ro i'do nda se kabe 'di äṛu orivoya ndrani nda se äṛube ri. 8 Ta kohanii rota okotokala telesi alo 'bute ŋga rote lidri se kabe odra si, oko, ta Melekizedeka rota taegyi atate ekye: Nda se kabe ori lidriidriro ru telesi alo 'bute ŋga rote. 9 Ago atana ndi nonye, tuse Abarayama ozo telesi alo 'bute ŋga robe si, Lewe ozo anya kpa. 10 Tana tuse Abarayama ko'bedribe Melekizedeka be si, äti Lewe drigba ko, oko nda ṛo orivoya lomvo zutu ndaro Abarayama roya.
11 Ozo Ota te lidri Yisaraele ro ri, tazevona njurute a'do Lewe'ba ro kohani ro dri. Yauono, ondro losi kohani ro lewe ro ayete ŋgye, alena kohani aza tona kote a'done, nda se kesobe Melekizedeka vo, ko Arona. 12 Tana ondro ka'do a'do kohani ro otozate, kpate ota tozane. 13 Ago Opi amaro se ata ta kwoi be tana ro, a'dote ni 'bakala to yasi, ago ko ni gboko se kindurube kohani ro ro yasi. 14 Äni ṛote kado anjioko äti nda te gboko 'bakala Yuda ro rosi, ago Musa ata ta 'bakala ono ro kote tuse nda kata ta kohanii rote ana si.
Kohani aza, Oso Melekizedeka ronye
15 Tana a'dote ŋbelero kohani to aza efote, se orivoya oso Melekizedeka ronye. 16 A'ba nda te kohani ro, ko ota lidri ro ndi tavoorai be si, oko mbara ori se äduako rosi. 17 Tana taegyi ka ata ekye: “Nya'dona 'da kohani ro äduako, oso Melekizedeka ronye.” 18 Tana ota se uku ana anate tana orivoya mbaraako ago takaciako. 19 Tana Ota Musa ro ni ko ŋga aza o'bane ŋgye. Ago yauono mio'ba kadopara ozote se sina mà ikyi loto Lu re.
20 Ago kinjona ro ruäṛu Lu ro kpa orivoya. Ruäṛu aza i'do oso nonye tuse a'ba azaka be kohani ro si owo. 21 Oko Yesu a'dote kohani ro takacina ta ruäṛu ro se tuse Lu katabe ndäri rosi rota ekye:
“Opi 'ba tao'baro lämu'duro te
ago nda unina kote drî ndaro läpine tona.
‘Nya'dona 'da kohani ro äduako.’ ”
22 Ago, a'do to ono, 'ba Yesu te a'done tao'baro kadopara ro.
23 A'do toto aza orivoya; kohanii kai orivoya amba, oko ànya niyi kote orine 'duro losi ànyaro ya, tana ànya todrayite. 24 Oko Yesu ka ori äduako, ago losi ndaro kohani ro coperu kote 'diaza ri. 25 Ago ta'doro nda orivoya mbara be, yauono ago ondoalo ànya se kabe ikyi Lu re nda si opane, tana nda ka ori äduako Lu ejine ta ànyaro ta. 26 Ka'do inye, Yesu, orivoya kohani fopara yi, nda orivoya alokado; teinye taenjiako ago takozi i'do nda ya, elewe nda teni takozi'bai resi ago eŋgate vo'buyakuru ya. 27 Nda ko oso kohani fopara azaka ronye, nda leko torii olone ondoalo käti takozi modo ndaro rota ago 'dooko ta takozii lidri rota. Nda lo tori alodi te, perena ṛo alodi, tuse nda kozo andivo ndaro be si. 28 Ota Musa ro ka lidri se orivoya ko kadoro ka'dana kohanii fopara ro, oko tao'ba Lu ro a'bate ruäṛu be, se ikyite kovolesi Ota vosi, ka'da Ŋgwa te, se a'bate ŋgye äduako.
Kaahin kǝni Mǝlikii-saaḏig.
1 Mǝlikii-saaḏiŋ ŋgwɔ kwir mǝlik kwǝthi Saaliim-ŋwɔ, nǝ nɔŋworo kaahin tok kǝthi Allah Wuthǝmthi-lǝ pur-pur. Nǝ kinaŋw mǝ Ibraahiim aaɽa ŋǝryǝnǝ ŋa ŋimǝŋw-ŋi ṯiinyǝ limǝlik-gǝ lir kwaɽiŋan, nǝ Mǝlikii-saaḏig kadrithi ŋundu-gi kithaay, mindaŋ nɔŋwɔccǝ baarika. 2 E-ta nǝ Ibraahiim inḏǝthǝ @ɔshɔra weere-weere wǝthi kwomne tatap ŋgwa kwɔmǝŋw ǝɽǝ ŋǝryǝnǝ. Nǝ ma@na kwiŋna kwǝthi yiriny yuuŋwun yǝni Mǝlikii-saaḏig, kwǝniŋw, “Mǝlik kwǝthi Ŋirllalɔ”. Nǝ kaka nɔrɔ-ŋgwɔ mǝlik kwǝthi Saaliim-ŋwɔ, nǝ ma@na kwǝthi yiriny yuuŋwun ǝniŋw kwokwony, “Mǝlik kwǝthi Ŋiiɽǝnnǝ”. 3 Nǝ ŋiɽaŋal ere naani ŋeere mac ŋandinna ŋǝthi ṯǝrnyin ṯǝthi Mǝlikii-saaḏig-ŋa, wala lǝnyin, wala ŋeere ŋǝthi lugwurnǝyin; wala ethi lothone ŋeere ŋǝthi ŋelŋe ŋuuŋun, wala ŋǝthi ŋiɽany ŋuuŋun. Laakin nɔŋwaaɽanni Tɔɔrɔ ṯǝthi Allah; ŋwɔṯaŋw, ŋwɔ nannitha lur kaka kaahin.
4 Nǝ iisar-mba, kwǝni-mi kwɔppa ŋɔɔrɔ yǝnǝ beṯṯen. Nǝ Ibraahiim kwir kwugwurnǝ kwǝri kwilŋithina por-por, nɔŋw inḏǝthǝ ŋunduŋw @ɔshɔra weere-weere wǝthi kwomne tatap ŋgwa kwumǝŋw ǝɽǝ ki-ŋǝryǝ-nǝ. 5 Nǝ ŋwɔɔla ŋwɔ ŋwɔthi Laawi ŋwir Kahana, nǝrsi ǝllici waamira wǝthi Sherii@a, ethaavi @ɔshɔra naanɔ-gwɔ lizi lǝthi Israa-iil, ŋǝniŋw naanɔ-gwɔ liyeŋgen, nɔrɔr-va kinnǝni tok ŋwɔɔla ŋwɔthi Ibraahiim. 6 Laakin Mǝlikii-saaḏig tǝ, nɔŋweere ǝthi ṯɔvɔɔ-na mac ṯuruuthu naanɔ-gwɔ Laawi, laakin nɔŋw-tǝ aavi @ɔshɔra naanɔ-gwɔ Ibraahiim, mindaŋ nɔŋwɔccǝ baarika ŋgwa kwaava wa@ḏa naanɔ-gwɔ Allah. 7 Ŋilŋithina-lɔ rac por-por ethaarɔŋw ŋgwa kwǝṯi kette barka, nɔŋwɔni kwɔppa ŋɔɔrɔ yǝnǝ ethi ŋgwala kwǝṯaavi barka. 8 Nǝ ki-ŋiɽaŋal-na ŋǝthi kahana, ǝṯi @ɔshɔr ǝvini lizigwunǝŋ-li kila lǝṯi ai; laakin ŋǝthi Mǝlikii-saaḏig tǝ, nǝ @ɔshɔr ǝvini kwizi-gi kwette kwǝṯi miithi, kaka nandisa-gwɔ Kiṯaab Kirllinǝlɔ ter. 9 Ya ǝri aarɔŋw, Laawi ŋundu wɔɽe-wɔɽeny kwǝṯi-pǝ aavi @ɔshɔra, nǝ nɔŋwɔni kwɔmǝ kette @ɔshɔra tok ṯii-thi ṯǝthi Ibraahiim. 10 Nǝ ki-lɔɔmɔr-la kila nǝtǝ Laawi naani kinnǝni kiiriny-nǝ kǝthi Ibraahiim, kinaŋw mǝr kadrithi Mǝlikii-saaḏig-gi.
11 Ǝŋgi ŋothɽor ŋǝthi kahana kir Laawi oro min-min Sherii@a-gi ŋgwa kwɔmǝr inḏǝthǝ lizi lǝthi Israa-iil, e-ta ŋiɽaŋal ŋotho ŋǝŋgi naani kwokwony ŋǝthi kaahin kir ter ethiila, niizaam-gi kwǝthi Mǝlikii-saaḏig, kwiti kwɔrɔ niizaam kwǝthi Haaruun mac? 12 Kaka ǝŋgi ŋothɽor ŋǝthi kaahin ǝthi ŋɔma ethi uppuninǝ, ǝŋgir uppi Sherii@a-na tok. 13 Nǝ Kweeleny kwǝri kwǝthi ŋiɽaŋali ŋɔ ŋandinna, nɔŋworo kwǝthi gǝbiilǝ kir ter, nǝ nɔŋweere kweere kinnǝni kwǝthi gǝbiilǝ kuuŋun mac kwɔmǝ akkɔ ŋothɽor ŋeere ŋǝthi ŋwɔthgwun. 14 Kaka nilŋithinar-gwɔlɔ dedder ŋǝthi Kweeleny kwǝri ŋuruuthuŋw-ŋi gǝbiilǝ-nǝ kǝthi Yahuuthǝ, kiti kandisa-gi Muusǝ mac ŋiɽaŋali ŋeere ŋǝthi ŋothɽor ŋǝthi kahana.
Kaahin kir ter kir kaka Mǝlikii-saaḏig-ŋwɔ.
15 Ŋiɽaŋal ŋimǝ elŋethine-lɔ por-por; kaka mǝgwɔ Kaahin kette kiyaŋ ruwǝnnǝlɔ kaaɽinna Mǝlikii-saaḏig-ŋwɔ. 16 Nǝr ruusi Kaahin, laakin nǝreere ruusi gaanuun-gi ya ṯǝrṯiib-thi ṯǝthi lizigwunǝŋ mac, laakin ŋɔma-ŋi ŋǝthi ŋimiitha ŋiti ŋǝṯi ernene mac. 17 Kaka naarɔ-gwɔ Kiṯaab Kirllinǝlɔ ter ŋwɔ:
“Ŋa kwinḏi ethi rɔɔthatha kaahin lur,
niizaam-gi kwǝthi Mǝlikii-saaḏig.”
18 Ŋwɔṯaŋw, nǝr avrasi waamira wǝthi kerreny-ŋwɔ kǝni-gi, kaka najla-ŋgwɔ nǝ nɔŋweere ǝthi faayitha-na mac. 19 Kaka niti nǝṯi-gwɔ Sherii@a ruusi kwomne kweere min-min mac; laakin kirem tǝ, limǝ-nyji kettice ṯǝkkizǝ-lɔ kizǝn ṯithǝmthi-lǝ, ǝri-thi ǝthi ŋɔma ethi dɔŋgwatha Allah naana keṯṯok.
20 Naaɽi nǝ haliifa wǝthi Allah kiɽǝnni tok. Laakin kerreny tǝ, nǝ haliifa ere naani weere wir kaka-ṯǝŋw mac kinaŋw nuruusǝrsi kila lithaathɔ kahana. 21 Laakin Yǝcu tǝ, nɔŋworo Kaahin ŋiɽaŋal-ŋi ŋǝthi haliifa kinaŋw nǝccǝ Allah-ŋw:
“Kweeleny kɔmǝ uɽu wa@ḏa wɔraara ṯeṯṯec: nǝ kwiti
kwinḏi ethi urlǝ fikirǝ-lɔ mac.
‘Ŋa kwinḏi ethi rɔɔthatha Kaahin lur’.”
22 Nǝrṯoro ŋɔ ŋuruusǝ Yǝcu-ŋw ǝrbuun wǝthi wa@ḏ wǝthǝmthi-lǝ.
23 Kerreny ǝṯi kahana naani kittǝzir, kaka nǝṯir-gwɔ ai, mindaŋ ǝṯireere aari isṯimir ki-ŋothɽor-na ŋeeŋen mac. 24 Laakin Yǝcu tǝ, ǝṯɔŋw miithatha dooɽe, ŋwɔṯaŋw ǝṯi ŋothɽor ŋuuŋun ŋǝthi kaahin, ǝṯirseere inḏǝthǝ kweere mac kwir ter. 25 Ŋwɔṯaŋw nɔŋwɔthi ŋɔma kire-kirem-ŋgwɔ nǝ ŋwɔɔmɔri tatap tok, ethisi kilǝthi kila lǝṯiila naanɔ-gwɔ Allah ŋundu-ŋgi, kaka ǝṯɔŋgwɔ nannitha lur ethi tuurǝcci Allah-lɔ ŋiɽaŋal-ŋi ŋeeŋen.
26 Kaka nɔvthannar-gwɔ ethi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, rillinǝlɔ ter, etheere lɔɔma-na, ethi sɔɔɽi cɔr-cɔɽic, ethisi ruccinǝ lǝni ligii tuk, rimǝ dimmǝnni ki-leere-na lac-lac kider. 27 Nɔŋweere oro kaka rɔ-asa rɔppa rǝthi kahana mac ethi undu kiraama kworo ŋwaamin tatap, ki-rogɽo rǝthi ŋikiya ŋuuŋun kerreny, nǝ kwaathan tǝ kǝthi lizi lithaathɔ. Ŋwɔṯaŋw mindaŋ nɔŋw kette kiraama kɔtɔpɔt kǝthi tatap kinaŋw mɔŋw ruusi rogɽo ruuŋwun kiraama. 28 Imba rerrem, Sherii@a kwǝthi Muusǝ kwǝṯi alla lizi-nǝ liti lir min-min mac ethoro rɔ-asa rɔppa rǝthi kahana; laakin wa@ḏ wǝthi Allah tǝ, nɔŋw uɽunni haliifa-yi wa wɔmǝ kwaathitha Sherii@a kwaathan-gi, nɔŋw alla Tɔɔrɔ-na nɔŋworo timǝr ruusi min-min ethi nannitha dok-dok.