Ɔli kwɔɔlɔcǝr-gi lɔrṯɔwa.
1 Niŋnacar-nyii-ṯi kirem ŋaaŋa lir lɔrṯɔ! Aarir ŋwal nǝ aarithana tok, kaka ninḏi-gwɔ ṯurvǝ ethiila daŋgal-na!. 2 Ŋɔrṯɔ ŋaalɔ ŋimǝ yǝthini, nǝ yireth yaalɔ yimǝsi livɽitir yee. 3 Ḏahab-ŋǝ fiḏḏa-gi kwaalɔ kwumǝ yǝthini, nǝ yǝthini ŋgwa kweeŋen kwɔmoro shuhuuḏ kwandisasa-ŋǝsi naana, mindaŋ ŋwɔ yee yaŋna yaalɔ kaka iigǝ. Ki-nyaamin-la kinyɔ nyǝthi kwaathan-ŋwɔ ŋaaŋa limǝ attasi ŋɔrṯɔwa ŋaalɔ dɔŋw. 4 @ɔmmaal wa wǝkkicǝ-ŋǝsi ŋothɽor ki-rrɔny-na, niseere inḏǝthǝ ɔjra weeŋen mac. Niŋnacarsi-ṯi nǝrmithǝthir-nǝ! Ŋwal ŋwɔthi @ɔmmaal wa waaɽica-ŋǝsi ŋgwa dɔŋw kwuununnǝ, ŋwɔmǝ ɔppathi kiyǝnǝ yǝthi Allah wir Kweeleny kwǝthi Ŋɔma. 5 Ŋaaŋa limǝ urǝzi ŋimiitha ŋaalɔ deddep ŋǝthi kwurǝyulu-ŋw kwomne-gi kwisaaw-kwisaaw nǝ ṯaamana tok. Ŋaaŋa limǝ ruulici rogɽo raalɔ laamina lǝthi ṯuɽuthǝ kworo. 6 Nǝ nǝccǝ ŋgwa kwirllalɔ haakima mindaŋ nǝ ɽeenye kwiti kwirrǝcǝ-ŋǝsi kithaay mac.
Mithǝ ṯɔgwori nǝ ṯaara kiyiiriny.
7 Ŋwɔṯaŋw liyǝŋgǝri ǝṯi mithǝ rɔgwori, mindaŋ mǝ Kweeleny aaɽa kimaara. Iisar-ṯi kwizi kwǝṯi aagɔ ŋɔrɔŋ, nǝṯɔ-ŋgwɔ mithǝ ṯɔgwori kwǝkkicǝ wurǝyuŋi kizǝn ethi riiɽi ŋwɔɔla ŋwisaaw. Ǝṯɔŋw mithici kawwa ṯɔŋwori kǝthi ŋwɔrram nǝ kǝthi ṯɔɔɽa. 8 Nǝ ŋaaŋa tok laazim ǝṯi-ṯǝ mithǝ rɔgwori-ŋw tok. A firllasi rɔgwor-la kaka mǝgwɔ Kweeleny aadithi ethiila. 9 Liyǝŋgǝri liinyi, ǝṯeere ǝrmithǝthǝnǝ daŋgal-na mac, mindaŋ mǝrŋǝsi Allah ere ǝccǝ haakima mac. Gaaḏi kimaadithi keṯṯok ǝgwur kworo. 10 Liyǝŋgǝri liinyi, kithaayinar liɽiiya kila landisa yiriny-yi yǝthi Kweeleny. Ǝsi aaɽanni mithǝŋgi rɔgwori, nǝ ṯindinyanna naana ṯǝthi ṯurvǝ tok. 11 Iisarsi-ṯi kila lǝṯi-nyji ruusi lizi laamina, kaka nǝṯir-gwɔ mithǝ rɔgwori, ŋimǝsi neŋne ŋǝthi Ayoub ŋimthiŋw-ŋi ṯɔgwori, na nǝsi elŋe ŋirṯaŋ ŋimǝsi Kweeleny inḏǝthǝ kwaathan-gi. Kaka nuurǝnnǝ-gwɔ Kweeleny ŋimɽiyǝnǝ deddep nǝ ǝṯi ṯɔgwor yee-na tok.
12 Laakin ŋɔ tatap liyǝŋgǝri liinyi, ǝṯeere aari haalifa mac leere-li alla wurǝyu-yi, ya haliifa-yi welle nyithak, laakin ǝṯi kǝni aari “Aw” mǝ naŋni ethaari “Aw”, nǝ “Bǝri” mǝ naŋni ethaari “Bǝri”, mindaŋ meere iila ki-hɔkwɔm-na mac wǝthi Allah.
13 Ŋgwa kweere daŋgal-na kwiithi ṯurvǝ? Ǝthɔŋwaari kiyiiriny. Ŋgwa kweere kwǝṯaamina? Ǝthɔŋw kette rilŋa kwɔrtathɔ. 14 Ŋgwa kweere daŋgal-na kwuumǝ? Ǝthɔŋw ɔrnɔṯa lishiyuukha lǝthi kǝniisǝ ethǝrici kiyiiriny mindaŋ mǝr ɔratha ŋiila-ŋi kindala luuŋwun yiriny-yi yǝthi Kweeleny. 15 Ṯaara kiyiiriny ṯǝmminǝ-thi ṯǝṯi sǝwi kwizi kwuumǝ, mindaŋ mǝ Kweeleny aaɽasi ŋunduŋw ki-ṯimen ṯuuŋwun, e-ta a ŋikiya ŋa ŋǝrrǝ-ŋwsi ǝri fivrinnici kithaay. 16 Ŋwɔṯaŋw, ǝṯi tutuwǝsi ŋikiyaŋi-lɔ ŋaalɔ wɔɽe-wɔɽeny daŋgal-na, ǝṯi aarathisi-na kiyiiriny wɔɽe-wɔɽeny, mindaŋ mǝ sǝwinni. Ṯaara kiyiiriny ṯǝthi kwirllalɔ ṯǝthi ŋɔma ŋɔppa beṯṯen. 17 Iliiyyǝ kwir-pa kwizigwunǝŋ kaka nyuŋwsi. Nɔŋwaari kiyiiriny tig-tig ethi kaaw ere dɔnni mac, ṯaŋw nǝ kaaw ere dɔnni kwurǝyulu mac yithlǝyu ṯoɽol nǝ nus. 18 E-ta nɔŋwaari kiyiiriny kwokwony mindaŋ nǝ leere dɔnna kawwa, mindaŋ nǝ wurǝyu riiɽi ŋwɔɔla kwokwony.
19 Liyǝŋgǝri liinyi, mɔŋw ṯirenyje kweere daŋgal-na ŋiɽaŋali-lɔ ŋir rerrem mindaŋ mǝ kweere ǝɽǝ kwokwony tǝ, 20 ethi-ŋwsi elŋe ethaarɔŋw mɔŋw urlǝ kweere kwikiyaŋ-lɔ ki-ŋikiya-na tǝ, ŋwɔni kwɔmǝ kilǝthi rogɽo rǝthi kwikiya ŋgwa ki-riɽany-na mindaŋ mǝ ŋikiya ŋuuŋun ŋittǝzir fivrinnici kithaay.
Ŋen ŋəd̶əgariñaṯa led̶a ildi lerṯo laŋge lwaiña
1 Nər, ya led̶a ñəŋgi ñagwaiña d̶wala, wanr na ñare kaiñ ŋen ŋanṯa ŋen ŋubwa iŋi ŋid̶i aŋəndeṯa nano. 2 Đwala ed̶alo d̶aṯwo alo, na ndrenia enalo nabapəldəŋud̶əṯu. 3 Aḏḏaəb na fəḏḏa esalo yasid̶u, na d̶əsid̶a ed̶en d̶id̶i ad̶əɽeṯe d̶aməd̶aṯa d̶əgeiyande na d̶id̶i ad̶əse aŋəno esalo garno isia. Ñagararreid̶u laŋge lwaiña ŋen ŋanṯa ñoman ñənḏurṯu. 4 Đəpəɽa d̶əled̶a ildi lid̶u ŋəmëɽria inii enalo id̶i ñagəsaṯəlo d̶abara pəlelo. Na olia gəled̶a ildi lwanḏo garəmaṯo inënəŋ n-Eləŋ gəlaŋge pred̶. 5 Ñagaməṯo alo ñagwaiña laŋge na ñagid̶u ŋen pred̶ ñagwonaṯa. Ñagamico nare enalo ŋen ŋarno d̶wala d̶əmicinṯu ŋəɽaiñ. 6 Ñagakəme na ñagaɽiño ed̶a gəd̶urwaṯo eŋen na gënəŋu gero gənduɽəbiṯia ŋen ŋənəŋ.
Ŋen ŋəd̶ekeɽəd̶ia na d̶olia narano
7 Ŋen ŋafəṯia id̶r nare enalo nwalano, ya lorldaiñ, ŋen d̶oɽəbəd̶ia d̶əmulu d̶eṯo d̶-Eləŋ Yesu. Ed̶a gəbəd̶ia gii gaṯurṯia ŋəsa ŋame kaiñ ŋəd̶ud̶a naŋwalarano ŋen gəmulu gəneinia rəmwa rəd̶ənia rerramia na rəd̶oɽwad̶a. 8 Ñaganəñaŋ com, id̶r nare enalo noliano, na ñwonḏəṯe enare, ŋen ŋanṯa d̶oɽəbəd̶ia d̶-Eləŋ Yesu d̶əfo ṯwaiñ. 9 Ñerṯe ñaiyaməd̶ia ŋəməɽa ya lorldaiñ, ṯa ñerṯe ñagakəmənia. Eləŋ Yesu igi gakəməd̶ia gafo ṯwaiñ. 10 Ya lorldaiñ, seicr alanəbiya isi yeɽwato igirəŋ g-Eləŋ Rəmwa. Yënəŋulu yaɽo ŋaməla ŋəŋen ŋubwa na d̶əd̶ərnaṯa aralo. 11 Ləgabaṯr ṯa led̶a laŋəra nano ildi ləd̶ərnaṯa naralo.
Ñagano eŋen ŋəëəmaṯa aralo d̶-Ayub, na ñagaseicu ŋen Eləŋ Rəmwa riṯəma nḏurṯu ŋen ŋanṯa Eləŋ Rəmwa gerṯo ara gobaŋəno na gerṯo ŋəbaiyano.
12 Orn, ya lorldaiñ, ŋen iŋi ŋaɽo ŋen ŋəɽənda. Ñerṯe ñagaləfia kwai kwai eloga walla aloya walla waŋgega gwomən kwai kwai. Ndə ñagəbaṯa, “A”, ŋgiṯr ŋen eŋalo aŋəɽeṯe, “A”, na ndə ñagəbaṯa, “Ndo”, ŋgiṯr ŋen eŋalo aŋəɽeṯe, “Ndo”, ṯa ñerṯe ñagakəmənia.
13 Ndə ed̶a gənəŋ eñaŋ gəneinu ŋen ŋubwa? Ŋgiṯəmar aŋəṯurṯi Rəmwa. Ndə ed̶a gənəŋ eñaŋ gəŋəra nano? Ŋgiṯəmar aŋaiəŋiṯi Rəmwa. 14 Ndə ed̶a gənəŋ eñaŋ gwuma? Ŋgiṯəmar aŋundəd̶i nələŋ nəkanisa aneɽəd̶e Rəmwa eŋen ŋəlëɽəŋu na anmaicwad̶aṯe ŋela nenda irəŋga g-Eləŋ Yesu, 15 na d̶eɽəd̶ia Rəmwa id̶i d̶afo ed̶wonaṯa d̶id̶i ad̶eid̶i ed̶a gwuma na Eləŋ Yesu gid̶i aŋəmatud̶i, na ndə gënəŋu gid̶u ŋen ŋeicia ŋənəŋ ŋid̶i aŋgeini. 16 Ŋen ŋafəṯia miñeid̶r ŋen eŋalo ŋeicia, na ekeɽəd̶r Rəmwa eŋen eŋalo ṯa ñeid̶ini. Đeɽəd̶ia Rəmwa d̶ed̶a gəd̶urwaṯo eŋen d̶ëbəd̶ia ŋəmëɽria ŋabəɽaŋa ŋoɽra. 17 Iliya gafo gaɽo ed̶a garnëndr na gënəŋu geɽəd̶o Rəmwa kaiñ ṯa rəmwa arerṯe rəd̶ənia, na rero rəd̶ənia nṯəlia niɽijin na nubwa d̶enəŋ nəŋəməñe gonto. 18 Nṯia nəŋeɽəd̶e Rəmwa təŋ na rəmwa ndrəd̶əne na d̶ud̶a nḏələŋe d̶əge.
19 Ya lorldaiñ, ndə ed̶a gənəŋ eñaŋ gəməño eŋen ŋəd̶eṯəm na ed̶a gənəŋ nəŋəmoɽəbaice ed̶ad̶, 20 ləŋeṯr ṯa ed̶a igi guɽəbəd̶ia ed̶a geicia eŋen ŋəlëɽəŋu ŋəfo mənna gënəŋu gid̶i aŋëbəri usila ged̶a geicia eŋəɽaiñ na ŋen ŋəlëɽəŋu ŋeicia ŋwaiña ŋid̶i aŋətërni.