aza 12
haḏiya weḏi Ṯigɽim ṯirlinelu ter wir-na ter ter
1 na ŋazi ere naŋni mac eḏi nani, lieŋgeri linyi, liira tilŋiiḏina ṯeḏi haḏiya weḏi Ṯigɽim tirlinelu ter. 2 ŋilŋiiḏi ŋazi eḏaruŋw, ur ŋa gwu liira ṯilŋiiḏina ṯeḏi Allah, ner firgazi ŋaŋwuzi lu eḏi kwɔkwoce libayila lu. 3 ṯaŋwu, na ŋazi ŋaŋni eḏelŋe eḏaruŋw, kwizi kwiti kwere mac kwaruŋw: eḏi Yecu ɔllɔne, andizaŋw gwu Ṯigɽim ṯi tirlinelu ter. nuŋw ere kwere tɔk mac kweḏi ŋuma eḏaruŋw: Yecu kwiri Kweleny, iti andizaŋw gwu Ṯigɽim ṯi tirlinelu ter mac.
4 na haḏiya weḏi Ṯigɽim tirlinelu ter nani wir-na ter ter, lakin na ta Ṯigɽim orɔ tutuput; 5 na ray rinani rir-na ter ter eḏi ri əkici Allah ŋɔḏɽor, lakin na ta Kweleny orɔ kwutuput; 6 na ŋɔḏɽor nani ŋir-na ter ter, lakin na ta Allah orɔ keni wutuput weṯaki ŋɔḏɽor ŋu tatap Ṯigɽim ṯi, ki lizi-na. 7 na deŋgen-na lere lere, eti Ṯigɽim tirlinelu ter ruwene lu, haḏiya yi wir-na ter ter, er yi meceḏizina tatap. 8 na eṯir inḏeḏa kwete ŋuma eḏi zi andaci teḏina ṯi yeyna Ṯigɽim ṯi tirlinelu ter, na kwir ter eḏi zi andaci tilŋiiḏina ṯi, lakin eti Ṯigɽim orɔ tutuput tuɽuk; 9 na kwir ter, eṯir inḏeḏa ṯəmna Ṯigɽim ṯi ṯir ṯutuput, na kwir ter haḏiya wir ŋuma eḏi ŋi zəwi lizi luma, Ṯigɽim ṯi tir ṯutuput, 10 na kwir ter eṯir inḏeḏa ŋuma eḏi ŋi erri ŋilima, na kwir ter eḏi zi andaci ŋinḏeḏa zi Allah Ṯigɽim ṯi; na kwir ter ŋuma eḏi ŋi elŋe eḏaruŋw, ŋiɽaŋal ŋu ŋimɔ ruḏa nani gwu Ṯigɽim ṯirlinelu ter, ya, ŋimɔ ruḏa nani gwu ṯigɽim tiki; na kwir ter eḏortaḏa kandiza gi kiṯimḏina keḏi Ṯigɽim tirlinelu ter, na kwir ter eḏorɔ muṯarjam kweḏi kandiza ŋga. 11 lakin na haḏiya wu tatap wir-na ter ter, wiri ŋɔḏɽor ŋeḏi Ṯigɽim ṯutuput ṯeṯi zi kannaci ter ter ṯugwor ṯi ṯuŋwun.
kwɔmne kwedi aŋna kwir-na ter ter kwiri kaka zura kweḏi kaniiza
12 kaka ur gwu ṯa aŋna wutuput nuŋw undeni kwɔmne ter ter, nuŋw orɔ tatap kweni kwuru aŋna wutuput, na ṯa Kwruztu orɔ wu tɔk. 13 kaka baptizinar gwu tatap Ṯigɽim ṯi ṯutuput, eḏi aŋna-na wutuput—urir gwu yahuuḏ ya yunaan, ya luway ya lir hurr, —na klu tatap ner oɽmaṯi eḏi Ṯigɽim-na ṯutuput.
14 kaka iti eḏi gwu aŋna kwɔmne kwutuput mac lakin nuŋw keni uri. 15 ma kaga aruŋw: nyi kwende kwiri ṯii, ŋwu ta nyiti kwiri kwete kweḏi aŋna mac; ta ŋwere orɔ kwete kweḏi aŋna manya? 16 na ma kəni aruŋw: nyi kwende kwiri ley, ŋwu ta nyiti kwiri kweḏi aŋna mac; ta ŋwere orɔ kewte kweḏi aŋna manya? 17 ma aŋna tatap orɔ ley ta, a ma neŋne aŋgwuru? na ma aŋna orɔ tatap kəni ta, a ma aki wəŋ aŋgwuru? 18 lakin na Allah ketize aŋna kwɔmne kwere kwere tugwor ṯi ṯuŋwun. 19 na eŋguŋw orɔ duŋw lutuput ta, eŋgi ma aŋna naniḏa ṯaka ŋgi? 20 lakin a kwilŋiiḏir eḏaruŋw, kwɔmne kweḏi aŋna kweṯinani keni kwitezir, nuŋw ta orɔ-na wutuput ṯirṯir. 21 ley lende leḏi ŋuma eḏeca ṯii, ŋwu: nyi kwiti kwunaŋna ṯimeca ṯɔŋwa mac. nda lende leḏi ŋuma eḏeca yaga, ŋwu: nyi kwiti kwunaŋna ṯimeca ṯalu mac. 22 beri ma. aŋna weṯi naŋni ṯimeca ṯeḏi kwɔmne kwuŋwun kweṯir gi aruŋw, kwiri kwajila eḏi lieŋgen la. 23 na kwɔmne kwiti kweṯir naŋni eḏi iɽi-na mac, eṯuŋw orɔ rerec kweṯir ami iɽi-na ŋwu, na ŋgwa kwiti kweṯi ijini pɔrpɔr mac, eṯir ami kwuɽbeda ŋwu; 24 lakin na kwɔmne kweṯi ijini pɔrpɔr kwende kweṯinaŋni ṯukwuɽbena lu kḏu. Allah muŋw aci aŋna ta, nuŋw inḏeḏa kwɔmne kweḏi aŋna kwiti kwuṯemḏi mac, ṯiniiya-na ṯiṯemḏelu. 25 mindaŋ ma ṯundenena ere nani kaŋna-na mac, lakin a aŋna tatap meceḏizina wuɽe-wuɽeny. 26 ma kwɔmne kwete kweḏi aŋna rerini, eṯi aŋna rari tatap, na muŋw iɽinina kwete, eṯuŋw amina kwuḏaḏu tatap tɔk.
27 ŋaŋa pa, a liri aŋna weḏi Kwruztu, na orɔ ŋaŋa lere lere kwɔmne kweḏi aŋna wuŋwun. 28 nezi Allah ece-na kaniiza-na kerre-kerreny kla lir yafur, na lir ter lir liɽi, na lir ter lir limuallim, na lir ter leṯerri ŋilima, na lir ter leṯi zəwi lizi, na lir ter leṯi zi mecici tɔk, na lir ter lir lijowiṯ, na kla tɔk leṯortaḏa kandiza gi kiṯimḏina keḏi Ṯigɽim tirlinelu ter. 29 liri yafur tatap yimɔ Yecu Kwruztu ece-na? liri liɽi tatap a? liri limuallim tatap a? leṯizerri tatap ŋir ŋilim a? 30 leḏi tatap haḏiya wir ŋuma eḏi ŋi zəwi lizi a? leḏi haḏiya tatap eḏi yi ortaḏa kandiza gi kiṯimḏina keḏi Ṯigɽim a? leṯorɔ limuṯarjam tatap a? 31 lakin na ŋaŋa pa, eṯorɔ zurum eḏafi haḏiya wuṯemḏelu.
na nyi kwɔŋazi baŋaci ṯay tizaw beṯen, ṯiṯemḏelu purpur.
Ŋen ŋəd̶ənaica ɽetəɽeteo d̶-Usila Gətəɽe
1 Lorldaiñ, egaber egwonaṯa ṯa ñagaŋəba ŋen ŋəd̶ənaica d̶-Usila Gətəɽe. 2 Ñagaləŋeṯo ṯa liga ñagəfo ñagero ñagəbëndia ŋen, na ñagamamənu eŋen ŋəpiano iŋi led̶a lukwud̶əñiṯialo, na laŋge ildi laijəba ləɽwata, garno ñagəfo ñagələteṯa bətaŋəɽan. 3 Nṯia egwonaṯa ṯa ñaləŋeṯe ṯa ed̶a gero gənəŋ igi gəɽwata Usilaga gə-Rəmwa ṯaŋaṯa, “Yesu gaboŋənu.” Na ṯa ed̶a gero gənəŋ gəɽwad̶aṯa gəbaṯa ṯa, “Yesu gaɽo Eləŋ”, illi Usilaga Gətəɽe.
4 Đənaica d̶ëni d̶erṯo ŋen ɽetəɽeteo, orn Usila gaɽo gonto gənanaid̶ia. 5 Na d̶əd̶uɽəd̶ənia d̶ëni d̶erṯo ŋen ɽetəɽeteo, orn Eləŋ gaɽo gonto. 6 Na ŋəmëɽria ŋëni ɽetəɽeteo, orn Rəmwa raɽo ronto irri rəbəd̶ia led̶a pred̶ ləbəd̶ia ŋen. 7 Đəməñaṯa d̶-Usila d̶əneid̶ənu eled̶a pred̶ ŋen ŋanṯa d̶aməd̶aṯa d̶əŋəra, 8 ŋen ŋanṯa Usila gə-Rəmwa ganaica ed̶a gənəŋ olia gəd̶ələŋeṯa d̶waiña, na Usila gaɽo gonto gənaica ed̶a gwomən d̶əɽwata d̶əd̶ələŋeṯa. 9 Usila gaɽo gonto igi gənaica ed̶a gwomən d̶wonaṯa, na Usila gaɽo gonto igi gənaica ed̶a gwomən d̶ənaica d̶əd̶əkeid̶ia led̶a lwuma. 10 Na ed̶a gwomən ganeinu ŋabəɽa ṯa aŋid̶i aŋwara, na ed̶a gwomən ganeinu ŋen ṯa gaɽwad̶aṯa gəbërrəŋaid̶ia ŋen ŋə-Rəmwa, na ed̶a gwomən ganeinu d̶ələŋeṯa d̶ənusila ṯa naŋəra walla neicia, na ed̶a gwomən ganeinu d̶əɽwata d̶olia gero gələŋinia, na ed̶a gwomən ganeinu ŋabəɽa ŋəd̶əkoɽəbaica olia gero gələŋinia. 11 Orn Usila gaɽo gonto, igi gəbəd̶ia ŋəmëɽria eŋen iŋi pred̶, na gananaica ed̶a gənəŋ ŋen ŋarno gënəŋu gwonaṯa.
Ŋen ŋaŋəno yento yerṯo laŋgano lwaiña
12 Ŋen ŋarno aŋəno yeɽo yento, orn yerṯo laŋgano lwaiña, na laŋge pred̶ laŋəno yento, ildi lwaiña laɽo aŋəno yento, Almasiya gaɽo ṯia com. 13 Ŋen ŋanṯa Usilaga gonto nëndr pred̶ ləganeinr mamuḏiya nəlënəcinr egaŋəno yento, ndə Yawuḏ walla gerṯe Yawuḏ, ləbai walla led̶a lero ləɽia ləbai. Na nëndr pred̶ ləgid̶ənr ləgəṯiar Usila gonto.
14 Ŋen ŋanṯa aŋəno yero yeɽia waŋge gonto, orn yerṯo laŋgeano lwaiña. 15 Ndə d̶əmanəña d̶aṯa, “Gerṯe egaɽo d̶əŋ, gerṯe egaŋəno”, ŋen aŋerṯe ŋəfia ṯa d̶ënəŋu gerṯe d̶aŋəno. 16 Ndə ënəñia gaṯa, “Gerṯe egaɽo isi gerṯe egaŋəno”, ŋen gënəŋu gerṯe gaŋəno. 17 Ndə aŋəno pred̶ yeɽo isi, d̶ənna d̶uŋga? Ndə aŋəno pred̶ yeɽo ënəñia d̶əmwad̶a d̶uŋga? 18 Orn d̶əñid̶i Rəmwa rëɽu laŋge pred̶ egaŋəno, ŋen ŋarno rwonaṯa. 19 Ndə pred̶ ləɽo lonto aŋəno yuŋga? 20 Orn d̶əñid̶i laŋge lëni lwaiña, orn aŋəno yaɽo yento. 21 Isi yaber yeɽwad̶aṯa yilwaɽəṯia d̶əŋ ṯa “Egaber egəŋwonata”, walla nda laber ləɽwad̶aṯa ləlwaɽəṯia rəmanəña ṯa, “Egaber egəndwonaṯa.” 22 Ŋen ŋamərldad̶o nano, laŋge ildi laŋəno led̶a ləbaṯa lëbia d̶əñano lënəŋulu laɽo d̶eṯəm, 23 na ləgamiar laŋge laŋəno kaiñ ildi ləgaṯar lero d̶amia. Laŋge laŋəno isëndr ildi lero d̶amia lerṯo d̶amia d̶oɽra. 24 Laŋge laŋəra laŋəno laber lwonaṯa wagənəŋ təŋ, orn Rəmwa rëɽu laŋge pred̶ egaŋəno na laŋge ildi lero d̶amia, rënəŋu ranaicəlo d̶amia d̶oɽra d̶əməñaṯo lorəba, 25 ṯa laŋge laŋəno alerṯe ləfia ɽetəɽeteo, orn ṯa laŋge pred̶ laŋəno aɽərəmoṯe ŋen ŋəlorəba lwomən. 26 Ndə waŋge gənəŋ gaŋəno gəneinu ŋen ŋubwa, laŋge pred̶ laneinu ŋen ŋubwa ldəɽo. Ndə waŋge gənəŋ gəneinu ŋaɽrwa, laŋge pred̶ laŋəra nano ldəɽo.
27 Đəñid̶i ñaŋ pred̶ ñagaɽo aŋəno y-Almasiya, ñaŋ pred̶ ñagaɽo laŋge laŋəno ilëɽəŋu. 28 Na Rəmwa rëɽu led̶a ikanisa, ananoŋ led̶a ləd̶weinu, na lwomən laɽo alanəbiya, na lwomən təŋ ildi ləbërrəŋaid̶ia ŋen, na lwomən ildi ləbəd̶ia aŋwara, na lwomən ildi ləbakeid̶ia led̶a lwuma, na lwomən ildi ləɽwata olia gero gələŋinia. 29 Led̶a pred̶ lad̶weinu? Led̶a pred̶ laɽo anəbiya? Led̶a pred̶ labërrəŋaid̶ia ŋen? Led̶a pred̶ lëbəd̶ia aŋwara? 30 Led̶a pred̶ labakeid̶ia led̶a lwuma? Led̶a pred̶ laɽwata olia gero gələŋinia? Led̶a pred̶ lokoɽəbaica olia? 31 Orn wonaṯr d̶ənaica id̶i d̶ame d̶əməñaṯo lorəba pred̶. Na igandəŋaicia d̶əŋəra kaiñ d̶əməñaṯo lorəba pred̶.