الموعظة على الجبل
(لوقا 6‏:20‏-23)
1 فلمّا رأى يَسوعُ الجُموعَ صَعِدَ إلى الجبَلِ وجلَسَ. فَدنا إلَيهِ تلاميذُهُ، 2 فأخَذَ يُعلّمُهُم قالَ:
3 «هنيئًا للمساكينِ في الرّوحِ،
لأنّ لهُم مَلكوتَ السّماواتِ.
Hurting-Article
4 هنيئًا للمَحزونينَ، لأنّهُم يُعزّونَ.
5 هنيئًا للوُدَعاءِ، لأنّهُم يَرِثونَ الأرضَ.
6 هنيئًا للجِياعِ والعِطاشِ إلى الحقّ، لأنّهُم يُشبَعونَ.
7 هنيئًا للرُحَماءِ، لأنّهُم يُرحمونَ.
8 هنيئًا لأنقياءِ القُلوبِ، لأنّهُم يُشاهِدونَ اللهَ.
Psalm-34-14
9 هنيئًا لِصانِعي السّلامِ، لأنّهُم أبناءَ اللهِ يُدْعَونَ.
10 هنيئًا للمُضطَهَدينَ مِنْ أجلِ الحقّ، لأنّ لهُم مَلكوتَ السّماواتِ.
11 هنيئًا لكُم إذا عَيّروكُم واَضطَهَدوكُم وقالوا علَيكُمْ كَذِبًا كُلّ كَلِمةِ سوءٍ مِنْ أجلي.
12 اَفرَحوا واَبتَهِجوا، لأنّ أَجرَكُم في السّماواتِ عظيمٌ. هكذا اَضطَهَدوا الأنبياءَ قبلَكُم.
الملح والنور
(مرقس 9‏:50، لوقا 14‏:34‏-35)
13 «أنتُم مِلحُ الأرضِ، فإذا فسَدَ المِلحُ، فَماذا يُمَلّحُهُ؟ لا يَصلُحُ إلاّ لأَنْ يُرمَى في الخارِجِ فيدوسَهُ النّاسُ.
14 أنتُم نورُ العالَمِ. لا تَخفَى مدينةٌ على جبَلٍ، 15 ولا يُوقَدُ سِراجٌ ويوضَعُ تَحتَ المِكيالِ، ولكِنْ على مكانٍ مُرتَفِعٍ حتّى يُضيءَ لِجميعِ الّذينَ هُمْ في البَيتِ. 16 فلْيُضِىءْ نورُكُم هكذا قُدّامَ النّاسِ ليُشاهِدوا أعمالَكُمُ الصّالِحةَ ويُمَجّدوا أباكُمُ الذي في السّماواتِ.
الشريعة
17 «لا تَظُنّوا أنّي جِئتُ لأُبطِلَ الشّريعَةَ وتَعاليمَ الأنبياءِ: ما جِئتُ لأُبطِلَ، بل لأُكمّلَ. 18 الحقّ أقولُ لكُم: إلى أنْ تَزولَ السّماءُ والأرضُ لا يَزولُ حرفٌ واحدٌ أو نقطةٌ واحدةٌ مِنَ الشّريعةِ حتى يتِمّ كُلّ شيءٍ. 19 فمَنْ خالفَ وَصيّةً مِنْ أصغَرِ هذِهِ الوصايا وعلّمَ النّاسَ أنْ يَعمَلوا مِثلَهُ، عُدّ صغيرًا في مَلكوتِ السّماواتِ. وأمّا مَنْ عَمِلَ بِها وعَلّمَها، فهوَ يُعَدّ عظيمًا في مَلكوتِ السّماواتِ. 20 أقولُ لكُم: إنْ كانَت تَقواكُم لا تَفوقُ تَقْوى مُعَلّمي الشريعةِ والفَرّيسيّينَ، لن تَدخُلوا مَلكوتَ السّماواتِ.
الغضب
21 «سَمِعتُم أنّهُ قِيلَ لآبائِكُم: لا تَقتُلْ، فمَنْ يَقتُلْ يَسْتَوْجِبْ حُكْمَ القاضي. 22 أمّا أنا فأقولُ لكُم: مَنْ غَضِبَ على أخيهِ اَستَوجَبَ حُكمَ القاضي، ومَنْ قالَ لأخيهِ: يا جاهلُ اَستوجبَ حُكمَ المجلِسِ، ومَنْ قالَ لَه: يا أحمقُ اَستوجَبَ نارَ جَهَنّمَ.
23 وإذا كُنتَ تُقَدّمُ قُربانَكَ إلى المَذبَحِ وتذكّرتَ هُناكَ أنّ لأخيكَ شيئًا عليكَ، 24 فاَترُكْ قُربانَكَ عِندَ المَذبَحِ هُناكَ، واَذهَبْ أوّلاً وصالِحْ أخاكَ، ثُمّ تَعالَ وقَدّم قُربانَكَ.
25 وإذا خاصَمَكَ أحَدٌ، فسارِعْ إلى إرْضائِهِ ما دُمْتَ معَهُ في الطّريقِ، لِئلاّ يُسَلّمَك الخَصمُ إلى القاضي، والقاضي إلى الشّرطي، فَتُلقى في السّجنِ. 26 الحقّ أقولُ لكَ: لن تخرُجَ مِنْ هُناكَ حتّى تُوفيَ آخِرَ دِرهَمٍ.
الزنى
27 «وسمِعتُمْ أنّهُ قيلَ: لا تَزنِ. 28 أمّا أنا فأقولُ لكُم: مَنْ نظَرَ إلى اَمرأةٍ لِيَشتَهيَها، زَنى بِها في قلبِهِ. 29 فإذا جَعَلَتْكَ عَينُك اليُمنَى تَخْطَأ، فاَقلَعْها وألْقِها عَنكَ، لأنّهُ خَيرٌ لكَ أنْ تَفقِدَ عُضوًا مِنْ أعضائِكَ ولا يُلقَى جَسدُكَ كُلّهُ في جَهَنّمَ. 30 وإذا جَعَلَتْكَ يدُكَ اليُمنَى تَخطأُ، فاَقطَعْها وألْقِها عنكَ، لأنّهُ خَيرٌ لكَ أنْ تَفقِدَ عُضوًا مِنْ أعضائِكَ ولا يذهَبُ جسَدُكَ كُلّه إلى جَهَنّمَ.
الطلاق
(متى 19‏:9، مرقس 10‏:11‏-12، لوقا 16‏:18)
31 «وقِيلَ أيضًا: مَنْ طَلّقَ اَمرأتَهُ، فلْيُعطِها كِتابَ طَلاقٍ. 32 أمّا أنا فأقولُ لكُم: مَنْ طلّقَ اَمرأتَهُ إلاّ في حالَةِ الزّنَى يجعلُها تَزْني، ومَنْ تَزوّجَ مُطلّقةً زنَى.
حلف اليمين
33 «وسَمِعْتُمْ أنّهُ قيلَ لآبائِكُم: لا تحلِفْ، بل أَوفِ للرّبّ نُذورَكَ. 34 أمّا أنا فأقولُ لكُم: لا تَحلِفوا مُطلَقًا، لا بالسّماءِ لأنّها عرشُ اللهِ، 35 ولا بالأرضِ لأنّها مَوطِىءُ قدَمَيْهِ، ولا بأُورُشليمَ لأنّها مدينةُ المَلِكِ العظيمِ. 36 ولا تحلِفْ برَأْسِكَ، لأنّكَ لا تَقدِرُ أنْ تَجعلَ شَعْرةً واحدةً مِنهُ بيضاءَ أو سوداءَ. 37 فليكُنْ كلامُكُم: «نَعَمْ» أو «لا»، وما زادَ على ذلِكَ فهوَ مِنَ الشّرّيرِ.
الانتقام
(لوقا 6‏:29‏-30)
38 «سَمِعْتُمْ أنّهُ قِيلَ: عَينٌ بِعَينٍ وسِنّ بسِنّ. 39 أمّا أنا فأقولُ لكُم: لا تُقاوِموا مَنْ يُسيءُ إلَيكُم. مَنْ لطَمَكَ على خَدّكَ الأيْمنِ، فحَوِّلْ لَه الآخَرَ. 40 ومَنْ أرادَ أنْ يُخاصِمَكَ ليأخُذَ ثَوبَكَ، فاَتْرُكْ لَه رِداءَكَ أيضًا. 41 ومَنْ سَخّرَكَ أنْ تَمشيَ معَهُ مِيلاً واحدًا، فاَمشِ معَهُ مِيلَيْن. 42 مَنْ طَلَبَ مِنكَ شيئًا فأَعطهِ، ومَنْ أرادَ أَنْ يَستعيرَ مِنكَ شيئًا فلا ترُدّهُ خائِبًا.
محبة الأعداء
(لوقا 6‏:27‏-28‏،لوقا 32‏-36)
43 «سَمِعتُم أنّهُ قِيلَ: أحِبّ قريبَكَ وأبغِضْ عَدُوّكَ. 44 أمّا أنا فأقولُ لكُم: أحِبّوا أَعداءَكُم، وصَلّوا لأجلِ الّذينَ يضْطَهِدونكُم، 45 فتكونوا أبناءَ أبيكُمُ الّذي في السّماواتِ. فهوَ يُطلِعُ شَمْسَهُ على الأشرارِ والصّالحينَ، ويُمطِرُ على الأبرارِ والظّالمينَ. 46 فإنْ كُنتُم تُحِبّونَ الّذينَ يُحبّونكُم، فأيّ أجرٍ لكم؟ أما يعمَلُ جُباةُ الضّرائِب هذا؟ 47 وإنْ كنتُم لا تُسلّمونَ إلاّ على إخوَتِكُم، فماذا عمِلتُم أكثرَ مِنْ غَيرِكُم؟ أما يعمَلُ الوَثَنيّونَ هذا؟ 48 فكونوا أنتُم كاملينَ، كما أنّ أباكُمُ السّماويّ كامِلٌ.
Yǝcu kinaŋw nandisa-ŋgwɔ kaayin-la.
(Luuga 6:20-23)
1 Mǝ Yǝcu ese ŋwɔdɔŋw, nɔŋw allɔ ki-lundǝr-lǝ, mindaŋ mɔŋw naanalɔ tǝ, nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun ele naanɔ-ŋgwɔ. 2 Nɔŋwaari ibṯǝdi ethisi ǝccǝ @allima, nɔŋwsǝccǝŋw,
3 “Kila liiṯǝnnǝ ki-rogɽo reeŋen lǝni lɔrtanni, kaka nɔrgwɔ Ŋeeleny ŋǝthi ki-leere-naŋw ŋeeŋen.
4 “Kila lǝṯi jiɽiminni lǝni lɔrtanni; kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi kandisalɔ.
5 “Kila lǝṯi ǝjlinni ki-rogɽo, lǝni lɔrtanni kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi inḏǝthǝ ṯurmunǝ ki-rii-na reeŋen.
6 “Kila lǝṯisi yaaŋwɔ yee ǝwthǝ-yi wǝthi ŋɔvthanna, lǝni lɔrtanni kaka ninḏisi-gwɔ Allah ethisi bii.
7 “Kila lir limɽi lǝni lɔrtanni kaka ninḏir-gwɔ ethaavi ŋimɽiyǝ.
8 “Kila lɔsɔɔɽɔ rɔgwor-na cɔr-cɔɽic, lǝni lɔrtanni, kaka ninḏir-gwɔ etheese Allah.
9 “Kila lǝṯi ǝmmithi lizi-nǝ, lǝni lɔrtanni, kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi ǝnyjici yiriny yǝni nyɔr nyǝthi Allah.
10 “Kiia lǝṯirsi ǝwɽi yǝy-lɔ sǝbǝb-gi kwǝthi ŋɔvthanna, lǝni lɔrtanni; kaka nǝrɔ-gwɔ Ŋeeleny ŋǝthi ki-leere-naŋw ŋeeŋen.
11 “A lǝni lɔrtanni mǝrŋǝsi ɔŋwɔŋwɔni ŋiɽaŋal-ŋi ŋittǝzir ŋigii, ŋir ŋǝluŋ, kaka ɔrŋa-gwɔ liinyi. 12 Ǝṯaamina, ǝti nyeŋlana tok beṯ-beṯṯen, kaka ninḏiŋǝ-gwɔ ethaavi ɔjra wɔppa wimni ki-leere-na; nǝ liɽii kila linannɔ kerreny tuk daŋgal-la iǝwɽǝrsi-ṯǝ yǝy-lɔŋw tok.
Kwumthǝ-ŋǝ fɔɔri-gi.
(Mɔrgus 9:50Luuga 14:34-35)
13 “Ŋaaŋa lir kwumthǝ kwǝthi ṯurmun, laakin mǝ kwumthǝ irtasi orje-ŋwɔlɔ kwuuŋwn, e-ta ǝrmǝ ǝccǝ tha ethi-mǝ orje kwokwony? Ŋweere ɔvthanni kwokwony mac kwǝthi kwomne kweere, illi ǝri balsalɔ kithaay, ǝri rɔttathalɔ ŋwaara-ŋi.
14 “Ŋaaŋa lir fɔɔri kwǝthi ṯurmun, mǝḏiinǝ kwǝccinǝ ki-lundǝr-lǝ kider, kwiti kwǝthi ŋɔma ethi luccuni ḏuṯ. 15 Ǝṯireere uɽǝthǝ lombo mindaŋ ethi kwuɽubǝthǝlɔ mǝlwǝ-gi mac, laalfin ǝṯir allasi-la kider, ethisi ṯiŋacci fɔɔri-lɔ tatap kiininy. 16 Ethi fɔɔri kwaalɔ erṯelɔ ṯǝŋw, kiyǝnǝ yǝthi lizi, mindaŋ mǝreese ŋothɽor ŋaalɔ ŋisaaw, ǝri nii Ṯarnyalɔ-na ṯaalɔ ṯǝṯi naani ki-leere-na.
Ṯa@liim ṯǝthi Sherii@a.
17 “Ǝṯi kittathɔ ethaarɔŋw nyii kwinḏi ethi iiri Sherii@a-ŋwɔsi kithaay ṯa@liim-thi ṯǝthi liɽii mac; nyiiti kwinḏi ethisi iiri kithaay mac, laakin ethisi kǝniny rattasi kworo. 18 Kaka nǝccǝ-ŋǝsi-gwɔŋw rerrem, niti ninḏi kinnǝ leere-ŋa wurǝyu-yi ethi ernene kithaay mac, a lɔɔli lɔtɔpɔt wala nɔkṯa kwɔtɔpɔt kwǝthi Sherii@a ŋweere ernene ḏuṯ, mindaŋ mǝ ŋiɽaŋal rattathi tatap. 19 Nǝ kweere kwǝṯi derne ethi iinyici waamira naana wokwɔɽoc wǝthi Sherii@a, mindaŋ mɔŋwsi’ ilŋithini lizi ethiseere iinyici naana mac, kwundǝr-ṯǝ kworo kwokwɔṯony ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw. Nǝ ŋgwa kwǝṯisi ǝrri mindaŋ mɔŋwsi ǝccǝ lithaathɔ @ailima ethisi ǝrri ṯǝŋw tok, ŋworo kwette kwɔppa ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw. 20 Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, meere tamthɔ mɔ@allimiina-la kwǝthi Sherii@a Lifirriisiiyyiin-li tok mac ṯɔvthanna-thi, ere ǝnḏi ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw ḏuṯ.
Ṯa@liim ṯǝthi urǝzi rɔgwori.
21 “Ŋimǝsi neŋne ŋandicarsi lizi lǝthi kerreny-ŋwɔ tuk ŋǝniŋw, ‘Ǝteere kette ḏimmi mac; kweere kwɔgette dimmiya, nǝr ɔvthanni ethi ǝccǝ haakima’. 22 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, kweere kwuurǝci eŋgen ṯɔgwori, nǝr ɔvthanni ethi ǝccǝ haakima. Nǝ kweere kwollo eŋgen, nǝr ɔvthanni ethi iili ki-mǝjlǝs-nǝ kwɔppa. Nǝ kweere kwǝccǝ eŋgen ŋwɔ, ‘Ŋa kwir kǝɽiyǝŋ ŋgɔ!’ ŋwɔvthannici iigǝŋi wǝthi jahannam. 23 Ṯaŋw mǝ iila ethi rillici Allah haḏiiyyǝ-lɔ weere ki-nwǝthgwun-lǝ, mindaŋ mǝ ṯiŋaayini aŋgalɔ kwǝthiŋǝ-gi wǝŋ tǝ, 24 a tayyi haḏiiyyǝ-lɔ wa, mindaŋ ele naanɔ-gwɔ aŋgalɔ, ǝgi ammitha rac, e-ta amaaṯa inḏǝthǝ Allah haḏiiyyǝ wɔɔŋa. 25 Meele kwizi-gi kwǝthiŋǝ-gi wǝŋ, linḏi etheele mahkama tǝ, a fiɽigathi ethi-gi ammithina kithaay-la, nǝ kwɔŋa inḏǝthǝ gaaḏiya, mindaŋ ǝŋǝ gaadi inḏǝthǝ bǝuliisǝ, mindaŋ ǝŋǝ bǝuliis kaṯṯɔ ki-sijin-nǝ. 26 Nyii kwǝccǝ-ŋǝ-mǝ ŋwɔ rerrem, a kwiti kwuruuthǝ kinaŋw mac, mindaŋ mǝ ɽaanyasi girishǝ ŋga kɔtɔpɔt kǝɽinnǝ.
Ṯa@liim ṯǝthi ŋiijin.
27 “Ŋiniŋna-ŋǝsi ŋandisarsi kerreny tuk, ŋǝniŋw, ‘Ǝṯeere ǝrri ŋiijinǝ mac’. 28 Laakin nyii kwɔŋǝsi ǝccǝŋw; mǝ kweere nyithak ese kwayɔ yǝy-yi yǝthi sɔɔrɔm, kwǝniṯǝ kwɔmǝŋw nḏiri ki-ṯɔgwor-na ṯuuŋwun. 29 Mǝŋǝ lǝy lɔɔŋwa lǝthi mɔni ṯɔgdasi ethi ǝrri ŋikiyaŋi ǝlli a kaṯṯɔ kithaay wur, ŋɔvthanna ethi ṯuusi lǝy lette, ki-lɔɔbi lǝthi-li ǝnḏi ki-jahannam-nǝ aŋna-yi min-min. 30 Mǝŋǝ ṯii ṯɔɔŋwa ṯǝthi mɔni ṯɔgdasi ethi ǝrri ŋikiyaŋi, ŋɔvthanna ethi uṯu kithaay a kaṯṯɔ puc, ŋɔvthanna ethi ṯuusi ṯii ṯette ki-lɔɔbi lǝthi-li ǝnḏi ki-jahannam-nǝ aŋna-yi tatap.
Ṯagliim ṯǝthi ṯolaag.
(Maṯṯa 19:9Mɔrgus 10:11-12Luuga 16:18)
31 “Ŋandinna tok ŋaarɔŋw, ‘Kweere nyithak kwɔdirnatha kwayɔ-lɔ kwuuŋwun, ethɔŋwɔ locce shahaaḏa kwǝthi ṯolaag’; 32 ṯǝakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, kweere nyithak kwɔdirnatha kwayɔ-lɔ kwuuŋwun kwiti kwuuru yǝy-lɔ mac, ŋwmruusi ŋunduŋw kwiijin mǝ kwizi aagwɔ kwir ter, nǝ ŋgwa kwaagwɔ ŋunduŋw, ŋwusǝrri ŋir ŋiijin tok.
Ṯithǝmsǝ ṯuunyu haliifa-yi.
33 “Ŋimǝsi neŋne kwokwony ŋandicarsi lizi lǝthi kerreny-ŋwɔ tuk ŋaarir-ŋi ŋwɔ, ‘Ǝṯeere ṯǝmsi ṯuunyu ŋiɽaŋal-ŋi ŋeere, mindaŋ ethiseere ǝrri mac, laakin ǝsi kǝniny ǝrrici Kweelenyi kaka ṯǝmsicǝ-ŋǝ-gwɔ ṯuunyu’. 34 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, Ǝṯeere aari haalifa kwullu-kwullu, wala leere-li, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ kwɔrsi kwǝthi Allah, 35 wala ethaari haalifa wurǝyu-yi, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ ǝzir wǝṯi-ŋgwɔ kette ŋwaara-la ŋwuuŋwun, wala Urshaiiim-ŋgi, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ mǝḏiinǝ kwǝthi Kweeleny kwɔppa, 36 wala ethaari haalifa nda-li lɔɔŋwa, kaka niti nǝthi-ŋǝgwɔ ŋɔma mac ethi riithi ǝwɽu, ethi fiithi alla ethi uŋwni. 37 Laakin ethi kǝniny ŋiɽaŋal ŋɔɔŋa ǝni ‘Aw’, ya ‘Bǝri’, na mǝr kiɽǝnni-lǝ tǝ, ǝṯiroro ŋǝthi Ibliis.
Ŋiɽaŋal ŋǝthi ṯǝɽithisǝ ŋwɔɽa.
(Luuga 6:29-30)
38 “Ŋimǝsi neŋne ŋaarir-ŋiŋw, ‘Lǝy-ŋǝ lǝy-li, nǝ liŋath-ŋǝ liŋath-li’. 39 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, jǝṯiseere ǝrrici kweere ŋigii mac ŋirga ŋǝrricǝ-ŋwsi ŋaaŋwɔ. Laakin mɔŋw ippi ŋaaŋwɔ kirell-na kǝthi mɔni tǝ, ɔrlacci kithaathɔ tok. 40 Mɔŋw naŋni kweere ethi iili ŋaaŋwɔ ki-mahkama-na sǝbǝb-gi kwǝthi kwɔɔvan kwɔɔŋa tǝ, a inḏǝthǝ fǝrṯi tok. 41 Mɔŋwɔ kwɔrmɔṯasi ŋaaŋwɔ kweere ǝthiili ŋaaŋwɔ miilǝ kwette tǝ, a iilici ŋa kwuɽǝn. 42 Mǝŋǝ kweere uṯicǝlɔ kwomne-gi kweere tǝ, a inḏǝthǝ, nǝ mɔŋw naŋnitha ŋaaŋwɔ kwomme kweere kǝmsu tǝ, e-ta ere unyǝthǝ mac.
Ṯamɽa ṯǝthi-thi amɽi ṯuwǝnu.
(Luuga 6:27-28, Luuga 32-36)
43 “Ŋimǝsi neŋne ŋaarir-ŋiŋw, ‘Ǝti amɽi jaara kwɔɔŋa, nǝ ǝṯi wǝzi ṯuwǝnu ṯɔɔŋwa’. 44 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, ǝṯis amɽi lir ṯuwǝn ṯaalɔ, nǝ ǝtisi ǝrici kiyiiriny kila lǝṯi-ŋǝsi ǝwɽi yǝy-lɔ, 45 mindaŋ moro nyɔr nyǝthi Ṯarnyalɔ ṯaalɔ ṯǝṯi naani ki-leere-na; kaka nǝṯɔŋwsi-gwɔ allica aaŋwɔna ligii tok lisaǝw tok, nǝ ǝṯɔŋwsi dunnicǝ kawwa kila lirllalɔ tok, nǝ liti lirllalɔ tok mac. 46 Mǝsi amɽi kila lǝṯi-ŋǝsi amɽi, e-ta ǝmǝ aavi ɔjra wirṯaŋ? Kila lǝṯi allilla ṯɔlba, ŋiṯ ŋǝṯirsi ǝrri ŋir kaka ṯǝ ŋɔ mac-a? 47 Mǝsi aagani kila lirŋali ŋiyaŋga dak tǝ, ŋindǝr ŋǝndu ŋimǝsi ǝrri ŋithǝmthicǝ-silǝ, ŋiti ŋǝṯisi Umam ǝrri ṯǝŋw mac-a? 48 Ŋwɔṯaŋw rɔɔthɔr min-min, kaka nɔrɔ-gwɔ ṯarnyalɔ ṯaalɔ min-min ṯǝṯi naani ki-leere-na.