Yǝcu mǝr-gwɔ mithǝ.
(Maṯṯa 26:47-56Mɔrgus 14:43-50Luuga 22:47-53)
1 Mǝ Yǝcu ṯimmǝsi ŋiɽaŋali ŋɔ ŋandisa-ŋwsi tǝ, nǝr ele ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun nǝr dappi kǝthi Gaḏrɔɔn-ŋwɔ kǝzir wǝthi jineeneya nǝr-gwɔ ǝnḏinǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun. 2 Nǝ yahuuthǝ, ŋgwa kwɔmǝ bɔɔŋwɔthi ŋunduŋw, elŋe ǝzir wa; kaka nǝṯi-gwɔ Yǝcu-ŋǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun aaɽathi dɔŋw dɔṯɔ-dɔṯṯɔk kinaŋw.
3 Nǝ Yahuuthǝ ele kinanaŋw kwumɔlthɔ dɔŋw lǝthi @asaakir wir Rɔɔmaani, nǝ hɔrraas wǝthi Heikal tok, wɔɔsa rɔ-asa rǝthi kahana-ŋǝ Lifirriisiiyyiin-li, nǝr appa ŋwombo-ŋwɔsi iigǝ-yi wir rooɽo nǝ kwomne kwǝthi ŋǝriyǝ tok. 4 Nǝ Yǝcu elŋe kwomne tatap kwinḏi ethi ǝrrinici ŋunduŋw, mɔŋw dɔŋgwatha-lɔ tǝ nɔŋwsi uṯicǝlɔ nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” 5 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝ Yahuuthǝ ŋgwa kwɔbɔɔŋwɔthɔ ŋunduŋw rilli ŋunduŋǝ-li kinaŋw.
6 Mǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝraaɽi tɔc ŋɔɔɽɔ-ri nǝr irdi kwurǝyu-lu. 7 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ kwokwony nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” Nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” 8 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Nyii kwɔmǝ-ŋǝsi andaci rac nǝŋǝsi ǝccǝŋw, nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ; nǝ minyoro kwɔnaŋna-ŋa tǝ, ǝsi dɔŋgwǝci kɔlɔ ǝreele ŋunduŋǝ.” 9 Ŋandisa-ŋwsi ŋɔ mindaŋ ethi raṯṯathi ŋanḏisasi Kwiɽii ŋǝniŋw, “Kwiti kwɔmǝ-nyii ṯuusi kweere mac, lǝthi kila linḏǝthǝ-nyji.” 10 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs kaka nǝthi-ŋgwɔ kaalala, nɔŋw alla mindaŋ nɔŋw-ŋgi ippi kwɔwaaya kwǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, ŋɔŋw uɽuthǝci kǝnilɔ kǝthi mɔni. Nǝ yiriny yǝthi kwɔwaay-ŋgwa ta nǝrǝni Malkhus. 11 Nǝ Yǝcu ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “Aaɽisa kaalala kǝll-nǝ kuuŋun. Nyiiti kwinḏi ethii tiṯiraŋi tǝthi ṯurvǝ ṯinḏǝthi-nyii Papa mac-a?”
Yǝcu mɔŋgwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Hannaan.
12 E-ta nǝ jesh kwɔr Rɔɔmaani ŋundu-ŋǝ gaa-iḏ-ŋǝli keeŋen nǝ hɔrraas wǝthi Yahuuḏ tok, mithǝ Yǝcu-ŋw mindaŋ nǝŋ kǝkki. 13 Nǝr mɔlo ker-kerreny ŋǝrgeele naanɔ-gwɔ Hannaan; kaka nɔrɔ-ŋgwɔ kwunǝyin kwǝthi Gayaafa-ŋǝ kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana kithlǝyu ŋga. 14 Nǝ Gayaafa oro kwette kwiccǝ Yahuuḏǝ ŋejmethi ŋǝccǝŋwsi-ŋiŋw, ŋɔvthanna ethi kwɔr kwette ai ki-lɔɔbi lǝthi lizi tatap.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvrinni Yǝcu-ŋw.
(Maṯṯa 26:69-70Mɔrgus 14:66-68Luuga 22:55-57)
15 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs-ŋǝ ṯilmiiz-thi ṯithaathɔ kwaathitha Yǝcu-ŋw. Nǝ ṯilmiiz ṯithaathɔ kaka nilŋithi-gwɔ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, nɔŋw ǝnḏi Yǝcu-gi ki-lɔz-na lǝthi mahkama, 16 Bɔṯrɔs-tǝ nɔŋw-tǝ rilli kinnǝni par kilibaab. E-ta nǝ ṯilmiiz kitha ṯilŋithi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana ruu par nɔŋw andaci khaḏaama kir tiira kǝṯi rilli kilibaab mindaŋ nɔŋw mɔlo Bɔṯrɔs-ŋwɔ nɔŋw ǝnyji kiininy. 17 Nǝ tiira tǝṯi rilli ki-libaab ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “A kwiti kwir kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯǝthi kwɔr-ŋgwa mac-a?” Nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 18 Nǝ yaḏaama-ŋǝ hɔrraas-yi uṯǝthǝ iigǝŋi ŋwɔrɔ-ŋi kaka nithii-gwɔ kɔrɔn, nǝr rilli kinaŋw laanica iigǝŋi. E-ta nǝ Bɔṯrɔs naani kinaŋw ŋundu-ŋǝli kwirlɔ kwaanica iigǝŋi tok.
Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana mɔŋgwɔ uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ.
(Maṯṯa 26:59-66Mɔrgus 14:55-64Luuga 22:66-71)
19 Nǝ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ ŋiɽaŋal-ŋi ŋǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun nǝ ṯa@liim ṯuuŋwun tok. 20 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwǝṯi andaci ṯurmunǝ-lɔ por-por; ǝṯi-nyii aari @allima dok-dok ki-limajma@-na nǝ ki Heikal-na tok, kǝzir wǝṯi-gwɔ Yahuuḏ aaɽathi dɔŋw; nǝnyjeere andasilɔ ŋeere ŋejmethi ḏuṯ 21 A kwotho kwuṯucǝ-nyii-lɔ nyuŋwɔ? Uṯicǝsilɔ kila lǝṯi-nyii niŋnaci ŋiɽaŋali ŋǝṯi-nyji andasi, nǝ ŋilŋithirsi ŋǝṯi-nyji andasi.”
22 Mɔŋw andasi ŋiɽaŋali ŋɔ tǝ, nǝ haras wette wirlɔ kinaŋw ippi Yǝcu-ŋw kerge-gi, nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋindǝr-ṯǝ ŋɔ ŋǝthi-ŋi ǝŋnici Rǝ-iisa Rɔppa rǝthi kahana?” 23 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Mǝnyji andasi ŋeere ŋigii tǝ, ǝsi andasi ŋindǝr ŋǝndu. Laakin mǝnyji andasi ŋirllalɔ tǝ, nǝ ŋǝni ǝyǝ ŋippǝthi-nyii-gwɔ?” 24 E-ta nǝ Hannaan ɔɔsi ŋunduŋw kwukǝkkinnǝ naanɔ-gwɔ Gayaafa kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvirinni Yǝcu-ŋw kwokwony.
(Maṯṯa 26:71-75Mɔrgus 14:69-72Luuga 22:58-62)
25 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs rilli kinaŋw kwaanica iigǝŋi. Nǝrǝccǝŋw, “A kwiti kwɔrɔ kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun tok mac-a?” Nɔŋw ǝvirinni nɔŋw aarɔŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 26 Nǝ kwette kwǝthi lɔwaay lǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, kwǝthi kwɔr-ŋa ŋgwa kwuɽuthǝthi Bɔṯrɔs kǝni uṯicǝlɔ nɔŋwɔccǝŋw, “Naa nyii kwiisa-ŋa ki-jineene-na ŋundu-gi-a?” 27 Nǝ Bɔṯrɔs ǝvirinni kwokwony, ŋwɔṯaŋw nǝ kɔthɔgɽi ɔrranni tɔc.
Yǝcu mɔggwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Biilaaṯɔs.
(Maṯṯa 27:1-2, Maṯṯa 11-14Mɔrgus 15:1-5Luuga 23:1-5)
28 E-ta nǝr iili Yǝcu-ŋw min ki-dɔɔnɔ kwǝthi Gayaafa nǝr-geele ki-siraaya-la kwǝthi haakim ŋɔrpana tuttuk. Nǝreere ǝnḏi ŋundu-ŋǝ rogɽo-ri reeŋen mac ki-siraaya-la, mindaŋ etheere ruuŋwunni mac, mindaŋ ethǝthi ŋɔma ethi yee ethneya wǝthi Fis-ha. 29 Ŋwɔṯaŋw nǝsi Biilaaṯɔs ruwǝthǝ naana par nɔŋwsǝccǝŋw, “Shǝkiyǝ kwǝthaatha kwɔrɔ kwallisa-ŋa kwɔɔrɔ-ŋgwɔ naana?” 30 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Ǝŋgi kwɔr-ŋgwɔ ere ǝrri kwomne kwigii mac ǝŋgi-nyii ere mɔlca ŋaaŋwɔ mac.” 31 Nǝsi Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Mɔlthur ŋaaŋa rogɽo-ri raalɔ ele ǝccǝ haakima wɔɽeny Sherii@a-gi kwaalɔ.” Nǝ Yahuuḏ ǝccǝŋw, “Ŋende ŋir gaanuuni dǝŋgǝri ethi ǝccǝ kweere haakima ŋiɽany-ŋi.” 32 Ŋǝrrinǝ ŋɔ mindaŋ mǝrǝthi yǝnǝ ŋa ŋandisasi Yǝcu ŋǝthi ŋiɽany ŋuuŋun ŋinḏi ethi rotto ṯatha. 33 Nǝ Biilaaṯɔs aaɽitha ki-siraaya-la kwokwony, mindaŋ mɔŋw ɔrnɔṯi Yǝcu-ŋw nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ mǝlik kwǝthi Yahuuḏǝ?”
34 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋurwǝŋǝsi ŋɔ kirogɽo-na rɔɔŋwa-i alla lithaathɔ lir landica-ŋǝsi?”
35 Nǝ Biilaaṯɔs ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwɔrɔ Yahuuḏǝ? Lizi lɔɔŋwa nǝ rɔ-asa rǝthi kahana tok, lindǝr-pǝ laava-ŋa naaniny-gwɔ. Aatha kwǝrrǝ-ŋǝ?” 36 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ mac, ǝŋgi ŋeeleny ŋiinyi oro ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ ǝŋgi yaḏaam yiinyi ṯɔgthi mindaŋ ǝŋgi-nyii Yahuuḏ ere mithǝ mac. Laakin Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun mac.” 37 Nǝ Biilaaṯɔs uṯicǝlɔ, “E-ta noro mǝlik-pǝ?” Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ kwaarɔŋw ŋa kwir mǝlik. Nyii kwilŋinna nǝnyiila ki-ṯurmun-nǝ karath-gi kɔtɔpɔt, ethi-ŋi ɔnḏi kiyǝnǝ ŋir rerrem. Ŋgwa kwir kwǝthi rerrem-ŋa, ǝṯɔŋw niŋnacci nyuŋwɔ.” 38 Nǝ Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Aatha kwɔrɔ kwǝni rerrem?”
Yǝcu mǝr-gwɔ ǝccǝ haakima ŋiɽany-ŋi.
(Maṯṯa 27:15-31Mɔrgus 15:6-20Luuga 23:13-25)
Mǝ Biilaaṯɔs timmasi ŋiɽaŋali ŋɔ, nɔŋw ruu par kwokwony naanɔ-gwɔ Yahuuḏ nɔŋwsǝccǝŋw, “Kwende kwɔmǝ-nyii inḏaca kaṯṯiya keere. 39 Laakin ŋaaŋa lǝthi ǝthiyǝ wette ethi kǝdicǝ ŋaaŋwɔsi musjuunǝ kwette ki Fis-ha-na. Nyii kwɔŋǝsi kǝdicǝ Mǝlik-gǝ kwǝthi Yahuuḏǝ?” 40 Nǝr mithithi kwɔɔla kwokwony nǝraarɔŋw, “Kwɔr kwiti kwɔrɔ ŋgwa mac, laakin Baaraabaas kwɔrɔ.” Baaraabaas-tǝ, nɔŋworo kwɔɔɽam.
Yǝcu mǝr-gwɔ mithǝ.
(Maṯṯa 26:47-56Mɔrgus 14:43-50Luuga 22:47-53)
1 Mǝ Yǝcu ṯimmǝsi ŋiɽaŋali ŋɔ ŋandisa-ŋwsi tǝ, nǝr ele ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun nǝr dappi kǝthi Gaḏrɔɔn-ŋwɔ kǝzir wǝthi jineeneya nǝr-gwɔ ǝnḏinǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun. 2 Nǝ yahuuthǝ, ŋgwa kwɔmǝ bɔɔŋwɔthi ŋunduŋw, elŋe ǝzir wa; kaka nǝṯi-gwɔ Yǝcu-ŋǝ ṯalaamiiz-thi ṯuuŋwun aaɽathi dɔŋw dɔṯɔ-dɔṯṯɔk kinaŋw.
3 Nǝ Yahuuthǝ ele kinanaŋw kwumɔlthɔ dɔŋw lǝthi @asaakir wir Rɔɔmaani, nǝ hɔrraas wǝthi Heikal tok, wɔɔsa rɔ-asa rǝthi kahana-ŋǝ Lifirriisiiyyiin-li, nǝr appa ŋwombo-ŋwɔsi iigǝ-yi wir rooɽo nǝ kwomne kwǝthi ŋǝriyǝ tok. 4 Nǝ Yǝcu elŋe kwomne tatap kwinḏi ethi ǝrrinici ŋunduŋw, mɔŋw dɔŋgwatha-lɔ tǝ nɔŋwsi uṯicǝlɔ nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” 5 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” Nǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝ Yahuuthǝ ŋgwa kwɔbɔɔŋwɔthɔ ŋunduŋw rilli ŋunduŋǝ-li kinaŋw.
6 Mǝsi Yǝcu ǝccǝŋw, “Nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ.” Nǝraaɽi tɔc ŋɔɔɽɔ-ri nǝr irdi kwurǝyu-lu. 7 Nɔŋwsi uṯicǝlɔ kwokwony nɔŋwsǝccǝŋw, “Ŋaaŋa linaŋna ǝyǝ-ŋwɔ?” Nǝrǝccǝŋw, “Yǝcu kwɔrɔ kwǝthi Naasira-ŋw.” 8 Nǝsi Yǝcu ǝŋnici nɔŋwsǝccǝŋw, “Nyii kwɔmǝ-ŋǝsi andaci rac nǝŋǝsi ǝccǝŋw, nyii kwirṯa-pa-ŋgwɔ; nǝ minyoro kwɔnaŋna-ŋa tǝ, ǝsi dɔŋgwǝci kɔlɔ ǝreele ŋunduŋǝ.” 9 Ŋandisa-ŋwsi ŋɔ mindaŋ ethi raṯṯathi ŋanḏisasi Kwiɽii ŋǝniŋw, “Kwiti kwɔmǝ-nyii ṯuusi kweere mac, lǝthi kila linḏǝthǝ-nyji.” 10 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs kaka nǝthi-ŋgwɔ kaalala, nɔŋw alla mindaŋ nɔŋw-ŋgi ippi kwɔwaaya kwǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, ŋɔŋw uɽuthǝci kǝnilɔ kǝthi mɔni. Nǝ yiriny yǝthi kwɔwaay-ŋgwa ta nǝrǝni Malkhus. 11 Nǝ Yǝcu ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “Aaɽisa kaalala kǝll-nǝ kuuŋun. Nyiiti kwinḏi ethii tiṯiraŋi tǝthi ṯurvǝ ṯinḏǝthi-nyii Papa mac-a?”
Yǝcu mɔŋgwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Hannaan.
12 E-ta nǝ jesh kwɔr Rɔɔmaani ŋundu-ŋǝ gaa-iḏ-ŋǝli keeŋen nǝ hɔrraas wǝthi Yahuuḏ tok, mithǝ Yǝcu-ŋw mindaŋ nǝŋ kǝkki. 13 Nǝr mɔlo ker-kerreny ŋǝrgeele naanɔ-gwɔ Hannaan; kaka nɔrɔ-ŋgwɔ kwunǝyin kwǝthi Gayaafa-ŋǝ kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana kithlǝyu ŋga. 14 Nǝ Gayaafa oro kwette kwiccǝ Yahuuḏǝ ŋejmethi ŋǝccǝŋwsi-ŋiŋw, ŋɔvthanna ethi kwɔr kwette ai ki-lɔɔbi lǝthi lizi tatap.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvrinni Yǝcu-ŋw.
(Maṯṯa 26:69-70Mɔrgus 14:66-68Luuga 22:55-57)
15 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs-ŋǝ ṯilmiiz-thi ṯithaathɔ kwaathitha Yǝcu-ŋw. Nǝ ṯilmiiz ṯithaathɔ kaka nilŋithi-gwɔ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, nɔŋw ǝnḏi Yǝcu-gi ki-lɔz-na lǝthi mahkama, 16 Bɔṯrɔs-tǝ nɔŋw-tǝ rilli kinnǝni par kilibaab. E-ta nǝ ṯilmiiz kitha ṯilŋithi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana ruu par nɔŋw andaci khaḏaama kir tiira kǝṯi rilli kilibaab mindaŋ nɔŋw mɔlo Bɔṯrɔs-ŋwɔ nɔŋw ǝnyji kiininy. 17 Nǝ tiira tǝṯi rilli ki-libaab ǝccǝ Bɔṯrɔs-ŋwɔ, “A kwiti kwir kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯǝthi kwɔr-ŋgwa mac-a?” Nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 18 Nǝ yaḏaama-ŋǝ hɔrraas-yi uṯǝthǝ iigǝŋi ŋwɔrɔ-ŋi kaka nithii-gwɔ kɔrɔn, nǝr rilli kinaŋw laanica iigǝŋi. E-ta nǝ Bɔṯrɔs naani kinaŋw ŋundu-ŋǝli kwirlɔ kwaanica iigǝŋi tok.
Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana mɔŋgwɔ uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ.
(Maṯṯa 26:59-66Mɔrgus 14:55-64Luuga 22:66-71)
19 Nǝ Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana uṯici Yǝcu-ŋw-lɔ ŋiɽaŋal-ŋi ŋǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun nǝ ṯa@liim ṯuuŋwun tok. 20 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwǝṯi andaci ṯurmunǝ-lɔ por-por; ǝṯi-nyii aari @allima dok-dok ki-limajma@-na nǝ ki Heikal-na tok, kǝzir wǝṯi-gwɔ Yahuuḏ aaɽathi dɔŋw; nǝnyjeere andasilɔ ŋeere ŋejmethi ḏuṯ 21 A kwotho kwuṯucǝ-nyii-lɔ nyuŋwɔ? Uṯicǝsilɔ kila lǝṯi-nyii niŋnaci ŋiɽaŋali ŋǝṯi-nyji andasi, nǝ ŋilŋithirsi ŋǝṯi-nyji andasi.”
22 Mɔŋw andasi ŋiɽaŋali ŋɔ tǝ, nǝ haras wette wirlɔ kinaŋw ippi Yǝcu-ŋw kerge-gi, nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋindǝr-ṯǝ ŋɔ ŋǝthi-ŋi ǝŋnici Rǝ-iisa Rɔppa rǝthi kahana?” 23 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Mǝnyji andasi ŋeere ŋigii tǝ, ǝsi andasi ŋindǝr ŋǝndu. Laakin mǝnyji andasi ŋirllalɔ tǝ, nǝ ŋǝni ǝyǝ ŋippǝthi-nyii-gwɔ?” 24 E-ta nǝ Hannaan ɔɔsi ŋunduŋw kwukǝkkinnǝ naanɔ-gwɔ Gayaafa kwir Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana.
Bɔṯrɔs mɔŋgwɔ ǝvirinni Yǝcu-ŋw kwokwony.
(Maṯṯa 26:71-75Mɔrgus 14:69-72Luuga 22:58-62)
25 Nǝ Sim@aan Bɔṯrɔs rilli kinaŋw kwaanica iigǝŋi. Nǝrǝccǝŋw, “A kwiti kwɔrɔ kwette kwǝthi ṯalaamiiz ṯuuŋwun tok mac-a?” Nɔŋw ǝvirinni nɔŋw aarɔŋw, “Nyii kwiti kwɔrɔ mac.” 26 Nǝ kwette kwǝthi lɔwaay lǝthi Rǝ-iis Rɔppa rǝthi kahana, kwǝthi kwɔr-ŋa ŋgwa kwuɽuthǝthi Bɔṯrɔs kǝni uṯicǝlɔ nɔŋwɔccǝŋw, “Naa nyii kwiisa-ŋa ki-jineene-na ŋundu-gi-a?” 27 Nǝ Bɔṯrɔs ǝvirinni kwokwony, ŋwɔṯaŋw nǝ kɔthɔgɽi ɔrranni tɔc.
Yǝcu mɔggwɔ rilli kiyǝnǝ yǝthi Biilaaṯɔs.
(Maṯṯa 27:1-2, Maṯṯa 11-14Mɔrgus 15:1-5Luuga 23:1-5)
28 E-ta nǝr iili Yǝcu-ŋw min ki-dɔɔnɔ kwǝthi Gayaafa nǝr-geele ki-siraaya-la kwǝthi haakim ŋɔrpana tuttuk. Nǝreere ǝnḏi ŋundu-ŋǝ rogɽo-ri reeŋen mac ki-siraaya-la, mindaŋ etheere ruuŋwunni mac, mindaŋ ethǝthi ŋɔma ethi yee ethneya wǝthi Fis-ha. 29 Ŋwɔṯaŋw nǝsi Biilaaṯɔs ruwǝthǝ naana par nɔŋwsǝccǝŋw, “Shǝkiyǝ kwǝthaatha kwɔrɔ kwallisa-ŋa kwɔɔrɔ-ŋgwɔ naana?” 30 Nǝr ǝŋnici nǝrǝccǝŋw, “Ǝŋgi kwɔr-ŋgwɔ ere ǝrri kwomne kwigii mac ǝŋgi-nyii ere mɔlca ŋaaŋwɔ mac.” 31 Nǝsi Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Mɔlthur ŋaaŋa rogɽo-ri raalɔ ele ǝccǝ haakima wɔɽeny Sherii@a-gi kwaalɔ.” Nǝ Yahuuḏ ǝccǝŋw, “Ŋende ŋir gaanuuni dǝŋgǝri ethi ǝccǝ kweere haakima ŋiɽany-ŋi.” 32 Ŋǝrrinǝ ŋɔ mindaŋ mǝrǝthi yǝnǝ ŋa ŋandisasi Yǝcu ŋǝthi ŋiɽany ŋuuŋun ŋinḏi ethi rotto ṯatha. 33 Nǝ Biilaaṯɔs aaɽitha ki-siraaya-la kwokwony, mindaŋ mɔŋw ɔrnɔṯi Yǝcu-ŋw nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ mǝlik kwǝthi Yahuuḏǝ?”
34 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋurwǝŋǝsi ŋɔ kirogɽo-na rɔɔŋwa-i alla lithaathɔ lir landica-ŋǝsi?”
35 Nǝ Biilaaṯɔs ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Nyii kwɔrɔ Yahuuḏǝ? Lizi lɔɔŋwa nǝ rɔ-asa rǝthi kahana tok, lindǝr-pǝ laava-ŋa naaniny-gwɔ. Aatha kwǝrrǝ-ŋǝ?” 36 Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ mac, ǝŋgi ŋeeleny ŋiinyi oro ŋǝthi ṯurmun kɔthɔ ǝŋgi yaḏaam yiinyi ṯɔgthi mindaŋ ǝŋgi-nyii Yahuuḏ ere mithǝ mac. Laakin Ŋeeleny ŋiinyi ŋiti ŋir ŋǝthi ṯurmun mac.” 37 Nǝ Biilaaṯɔs uṯicǝlɔ, “E-ta noro mǝlik-pǝ?” Nǝ Yǝcu ǝŋnici nɔŋwɔccǝŋw, “A kwɔrɔ kwaarɔŋw ŋa kwir mǝlik. Nyii kwilŋinna nǝnyiila ki-ṯurmun-nǝ karath-gi kɔtɔpɔt, ethi-ŋi ɔnḏi kiyǝnǝ ŋir rerrem. Ŋgwa kwir kwǝthi rerrem-ŋa, ǝṯɔŋw niŋnacci nyuŋwɔ.” 38 Nǝ Biilaaṯɔs ǝccǝŋw, “Aatha kwɔrɔ kwǝni rerrem?”
Yǝcu mǝr-gwɔ ǝccǝ haakima ŋiɽany-ŋi.
(Maṯṯa 27:15-31Mɔrgus 15:6-20Luuga 23:13-25)
Mǝ Biilaaṯɔs timmasi ŋiɽaŋali ŋɔ, nɔŋw ruu par kwokwony naanɔ-gwɔ Yahuuḏ nɔŋwsǝccǝŋw, “Kwende kwɔmǝ-nyii inḏaca kaṯṯiya keere. 39 Laakin ŋaaŋa lǝthi ǝthiyǝ wette ethi kǝdicǝ ŋaaŋwɔsi musjuunǝ kwette ki Fis-ha-na. Nyii kwɔŋǝsi kǝdicǝ Mǝlik-gǝ kwǝthi Yahuuḏǝ?” 40 Nǝr mithithi kwɔɔla kwokwony nǝraarɔŋw, “Kwɔr kwiti kwɔrɔ ŋgwa mac, laakin Baaraabaas kwɔrɔ.” Baaraabaas-tǝ, nɔŋworo kwɔɔɽam.