Yǝcu kinaŋw nandisa-ŋgwɔ kaayin-la.
(Luuga 6:20-23)
1 Mǝ Yǝcu ese ŋwɔdɔŋw, nɔŋw allɔ ki-lundǝr-lǝ, mindaŋ mɔŋw naanalɔ tǝ, nǝ ṯalaamiiz ṯuuŋwun ele naanɔ-ŋgwɔ. 2 Nɔŋwaari ibṯǝdi ethisi ǝccǝ @allima, nɔŋwsǝccǝŋw,
3 “Kila liiṯǝnnǝ ki-rogɽo reeŋen lǝni lɔrtanni, kaka nɔrgwɔ Ŋeeleny ŋǝthi ki-leere-naŋw ŋeeŋen.
Hurting-Article
4 “Kila lǝṯi jiɽiminni lǝni lɔrtanni; kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi kandisalɔ.
5 “Kila lǝṯi ǝjlinni ki-rogɽo, lǝni lɔrtanni kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi inḏǝthǝ ṯurmunǝ ki-rii-na reeŋen.
6 “Kila lǝṯisi yaaŋwɔ yee ǝwthǝ-yi wǝthi ŋɔvthanna, lǝni lɔrtanni kaka ninḏisi-gwɔ Allah ethisi bii.
7 “Kila lir limɽi lǝni lɔrtanni kaka ninḏir-gwɔ ethaavi ŋimɽiyǝ.
8 “Kila lɔsɔɔɽɔ rɔgwor-na cɔr-cɔɽic, lǝni lɔrtanni, kaka ninḏir-gwɔ etheese Allah.
Psalm-34-14
9 “Kila lǝṯi ǝmmithi lizi-nǝ, lǝni lɔrtanni, kaka ninḏirsi-gwɔ ethisi ǝnyjici yiriny yǝni nyɔr nyǝthi Allah.
10 “Kiia lǝṯirsi ǝwɽi yǝy-lɔ sǝbǝb-gi kwǝthi ŋɔvthanna, lǝni lɔrtanni; kaka nǝrɔ-gwɔ Ŋeeleny ŋǝthi ki-leere-naŋw ŋeeŋen.
11 “A lǝni lɔrtanni mǝrŋǝsi ɔŋwɔŋwɔni ŋiɽaŋal-ŋi ŋittǝzir ŋigii, ŋir ŋǝluŋ, kaka ɔrŋa-gwɔ liinyi. 12 Ǝṯaamina, ǝti nyeŋlana tok beṯ-beṯṯen, kaka ninḏiŋǝ-gwɔ ethaavi ɔjra wɔppa wimni ki-leere-na; nǝ liɽii kila linannɔ kerreny tuk daŋgal-la iǝwɽǝrsi-ṯǝ yǝy-lɔŋw tok.
Kwumthǝ-ŋǝ fɔɔri-gi.
(Mɔrgus 9:50Luuga 14:34-35)
13 “Ŋaaŋa lir kwumthǝ kwǝthi ṯurmun, laakin mǝ kwumthǝ irtasi orje-ŋwɔlɔ kwuuŋwn, e-ta ǝrmǝ ǝccǝ tha ethi-mǝ orje kwokwony? Ŋweere ɔvthanni kwokwony mac kwǝthi kwomne kweere, illi ǝri balsalɔ kithaay, ǝri rɔttathalɔ ŋwaara-ŋi.
14 “Ŋaaŋa lir fɔɔri kwǝthi ṯurmun, mǝḏiinǝ kwǝccinǝ ki-lundǝr-lǝ kider, kwiti kwǝthi ŋɔma ethi luccuni ḏuṯ. 15 Ǝṯireere uɽǝthǝ lombo mindaŋ ethi kwuɽubǝthǝlɔ mǝlwǝ-gi mac, laalfin ǝṯir allasi-la kider, ethisi ṯiŋacci fɔɔri-lɔ tatap kiininy. 16 Ethi fɔɔri kwaalɔ erṯelɔ ṯǝŋw, kiyǝnǝ yǝthi lizi, mindaŋ mǝreese ŋothɽor ŋaalɔ ŋisaaw, ǝri nii Ṯarnyalɔ-na ṯaalɔ ṯǝṯi naani ki-leere-na.
Ṯa@liim ṯǝthi Sherii@a.
17 “Ǝṯi kittathɔ ethaarɔŋw nyii kwinḏi ethi iiri Sherii@a-ŋwɔsi kithaay ṯa@liim-thi ṯǝthi liɽii mac; nyiiti kwinḏi ethisi iiri kithaay mac, laakin ethisi kǝniny rattasi kworo. 18 Kaka nǝccǝ-ŋǝsi-gwɔŋw rerrem, niti ninḏi kinnǝ leere-ŋa wurǝyu-yi ethi ernene kithaay mac, a lɔɔli lɔtɔpɔt wala nɔkṯa kwɔtɔpɔt kwǝthi Sherii@a ŋweere ernene ḏuṯ, mindaŋ mǝ ŋiɽaŋal rattathi tatap. 19 Nǝ kweere kwǝṯi derne ethi iinyici waamira naana wokwɔɽoc wǝthi Sherii@a, mindaŋ mɔŋwsi’ ilŋithini lizi ethiseere iinyici naana mac, kwundǝr-ṯǝ kworo kwokwɔṯony ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw. Nǝ ŋgwa kwǝṯisi ǝrri mindaŋ mɔŋwsi ǝccǝ lithaathɔ @ailima ethisi ǝrri ṯǝŋw tok, ŋworo kwette kwɔppa ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw. 20 Nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, meere tamthɔ mɔ@allimiina-la kwǝthi Sherii@a Lifirriisiiyyiin-li tok mac ṯɔvthanna-thi, ere ǝnḏi ki Ŋeeleny-na ŋǝthi ki-leere-naŋw ḏuṯ.
Ṯa@liim ṯǝthi urǝzi rɔgwori.
21 “Ŋimǝsi neŋne ŋandicarsi lizi lǝthi kerreny-ŋwɔ tuk ŋǝniŋw, ‘Ǝteere kette ḏimmi mac; kweere kwɔgette dimmiya, nǝr ɔvthanni ethi ǝccǝ haakima’. 22 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, kweere kwuurǝci eŋgen ṯɔgwori, nǝr ɔvthanni ethi ǝccǝ haakima. Nǝ kweere kwollo eŋgen, nǝr ɔvthanni ethi iili ki-mǝjlǝs-nǝ kwɔppa. Nǝ kweere kwǝccǝ eŋgen ŋwɔ, ‘Ŋa kwir kǝɽiyǝŋ ŋgɔ!’ ŋwɔvthannici iigǝŋi wǝthi jahannam. 23 Ṯaŋw mǝ iila ethi rillici Allah haḏiiyyǝ-lɔ weere ki-nwǝthgwun-lǝ, mindaŋ mǝ ṯiŋaayini aŋgalɔ kwǝthiŋǝ-gi wǝŋ tǝ, 24 a tayyi haḏiiyyǝ-lɔ wa, mindaŋ ele naanɔ-gwɔ aŋgalɔ, ǝgi ammitha rac, e-ta amaaṯa inḏǝthǝ Allah haḏiiyyǝ wɔɔŋa. 25 Meele kwizi-gi kwǝthiŋǝ-gi wǝŋ, linḏi etheele mahkama tǝ, a fiɽigathi ethi-gi ammithina kithaay-la, nǝ kwɔŋa inḏǝthǝ gaaḏiya, mindaŋ ǝŋǝ gaadi inḏǝthǝ bǝuliisǝ, mindaŋ ǝŋǝ bǝuliis kaṯṯɔ ki-sijin-nǝ. 26 Nyii kwǝccǝ-ŋǝ-mǝ ŋwɔ rerrem, a kwiti kwuruuthǝ kinaŋw mac, mindaŋ mǝ ɽaanyasi girishǝ ŋga kɔtɔpɔt kǝɽinnǝ.
Ṯa@liim ṯǝthi ŋiijin.
27 “Ŋiniŋna-ŋǝsi ŋandisarsi kerreny tuk, ŋǝniŋw, ‘Ǝṯeere ǝrri ŋiijinǝ mac’. 28 Laakin nyii kwɔŋǝsi ǝccǝŋw; mǝ kweere nyithak ese kwayɔ yǝy-yi yǝthi sɔɔrɔm, kwǝniṯǝ kwɔmǝŋw nḏiri ki-ṯɔgwor-na ṯuuŋwun. 29 Mǝŋǝ lǝy lɔɔŋwa lǝthi mɔni ṯɔgdasi ethi ǝrri ŋikiyaŋi ǝlli a kaṯṯɔ kithaay wur, ŋɔvthanna ethi ṯuusi lǝy lette, ki-lɔɔbi lǝthi-li ǝnḏi ki-jahannam-nǝ aŋna-yi min-min. 30 Mǝŋǝ ṯii ṯɔɔŋwa ṯǝthi mɔni ṯɔgdasi ethi ǝrri ŋikiyaŋi, ŋɔvthanna ethi uṯu kithaay a kaṯṯɔ puc, ŋɔvthanna ethi ṯuusi ṯii ṯette ki-lɔɔbi lǝthi-li ǝnḏi ki-jahannam-nǝ aŋna-yi tatap.
Ṯagliim ṯǝthi ṯolaag.
(Maṯṯa 19:9Mɔrgus 10:11-12Luuga 16:18)
31 “Ŋandinna tok ŋaarɔŋw, ‘Kweere nyithak kwɔdirnatha kwayɔ-lɔ kwuuŋwun, ethɔŋwɔ locce shahaaḏa kwǝthi ṯolaag’; 32 ṯǝakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, kweere nyithak kwɔdirnatha kwayɔ-lɔ kwuuŋwun kwiti kwuuru yǝy-lɔ mac, ŋwmruusi ŋunduŋw kwiijin mǝ kwizi aagwɔ kwir ter, nǝ ŋgwa kwaagwɔ ŋunduŋw, ŋwusǝrri ŋir ŋiijin tok.
Ṯithǝmsǝ ṯuunyu haliifa-yi.
33 “Ŋimǝsi neŋne kwokwony ŋandicarsi lizi lǝthi kerreny-ŋwɔ tuk ŋaarir-ŋi ŋwɔ, ‘Ǝṯeere ṯǝmsi ṯuunyu ŋiɽaŋal-ŋi ŋeere, mindaŋ ethiseere ǝrri mac, laakin ǝsi kǝniny ǝrrici Kweelenyi kaka ṯǝmsicǝ-ŋǝ-gwɔ ṯuunyu’. 34 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, Ǝṯeere aari haalifa kwullu-kwullu, wala leere-li, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ kwɔrsi kwǝthi Allah, 35 wala ethaari haalifa wurǝyu-yi, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ ǝzir wǝṯi-ŋgwɔ kette ŋwaara-la ŋwuuŋwun, wala Urshaiiim-ŋgi, kaka nɔrɔ-ŋgwɔ mǝḏiinǝ kwǝthi Kweeleny kwɔppa, 36 wala ethaari haalifa nda-li lɔɔŋwa, kaka niti nǝthi-ŋǝgwɔ ŋɔma mac ethi riithi ǝwɽu, ethi fiithi alla ethi uŋwni. 37 Laakin ethi kǝniny ŋiɽaŋal ŋɔɔŋa ǝni ‘Aw’, ya ‘Bǝri’, na mǝr kiɽǝnni-lǝ tǝ, ǝṯiroro ŋǝthi Ibliis.
Ŋiɽaŋal ŋǝthi ṯǝɽithisǝ ŋwɔɽa.
(Luuga 6:29-30)
38 “Ŋimǝsi neŋne ŋaarir-ŋiŋw, ‘Lǝy-ŋǝ lǝy-li, nǝ liŋath-ŋǝ liŋath-li’. 39 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, jǝṯiseere ǝrrici kweere ŋigii mac ŋirga ŋǝrricǝ-ŋwsi ŋaaŋwɔ. Laakin mɔŋw ippi ŋaaŋwɔ kirell-na kǝthi mɔni tǝ, ɔrlacci kithaathɔ tok. 40 Mɔŋw naŋni kweere ethi iili ŋaaŋwɔ ki-mahkama-na sǝbǝb-gi kwǝthi kwɔɔvan kwɔɔŋa tǝ, a inḏǝthǝ fǝrṯi tok. 41 Mɔŋwɔ kwɔrmɔṯasi ŋaaŋwɔ kweere ǝthiili ŋaaŋwɔ miilǝ kwette tǝ, a iilici ŋa kwuɽǝn. 42 Mǝŋǝ kweere uṯicǝlɔ kwomne-gi kweere tǝ, a inḏǝthǝ, nǝ mɔŋw naŋnitha ŋaaŋwɔ kwomme kweere kǝmsu tǝ, e-ta ere unyǝthǝ mac.
Ṯamɽa ṯǝthi-thi amɽi ṯuwǝnu.
(Luuga 6:27-28, Luuga 32-36)
43 “Ŋimǝsi neŋne ŋaarir-ŋiŋw, ‘Ǝti amɽi jaara kwɔɔŋa, nǝ ǝṯi wǝzi ṯuwǝnu ṯɔɔŋwa’. 44 Laakin nyii kwǝccǝ-ŋǝsi-mǝ ŋwɔ, ǝṯis amɽi lir ṯuwǝn ṯaalɔ, nǝ ǝtisi ǝrici kiyiiriny kila lǝṯi-ŋǝsi ǝwɽi yǝy-lɔ, 45 mindaŋ moro nyɔr nyǝthi Ṯarnyalɔ ṯaalɔ ṯǝṯi naani ki-leere-na; kaka nǝṯɔŋwsi-gwɔ allica aaŋwɔna ligii tok lisaǝw tok, nǝ ǝṯɔŋwsi dunnicǝ kawwa kila lirllalɔ tok, nǝ liti lirllalɔ tok mac. 46 Mǝsi amɽi kila lǝṯi-ŋǝsi amɽi, e-ta ǝmǝ aavi ɔjra wirṯaŋ? Kila lǝṯi allilla ṯɔlba, ŋiṯ ŋǝṯirsi ǝrri ŋir kaka ṯǝ ŋɔ mac-a? 47 Mǝsi aagani kila lirŋali ŋiyaŋga dak tǝ, ŋindǝr ŋǝndu ŋimǝsi ǝrri ŋithǝmthicǝ-silǝ, ŋiti ŋǝṯisi Umam ǝrri ṯǝŋw mac-a? 48 Ŋwɔṯaŋw rɔɔthɔr min-min, kaka nɔrɔ-gwɔ ṯarnyalɔ ṯaalɔ min-min ṯǝṯi naani ki-leere-na.